Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Päikesesüsteem"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. oktoober 2016 kell 18:15–19:30

Jaak Jaaniste

Komeedid, asteroidid ja muu taevane prügi

Oktoobri astronoomialoengud on pühendatud Eesti astronoomi Vladimir Riivese 100. sünniaastapäevale. Riivese uurimisobjektideks olid komeedid ja teised päikesesüsteemi väikekehad.

Jaak Jaaniste räägib Päikesesüsteemi väikekehadest, nende uurimise ajaloost ning nende osast astronoomilise maailmapildi kujundamisel.

Soovitused Merkuuri ülemineku vaatamiseks

Janet Laidla , Kadri Tinn | 06.05.2016

9. mail saab selge ilmaga vaadelda Merkuuri üleminekut päikesekettast. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda ka tähetornis kuni võimalik näha on.

Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!

  1. Leia seltskond, kes vaatleb Merkuuri üleminekut päikeseteleskoobi või spetsiaalse filtriga kaetud teleskoobiga. Kindlasti toimuvad avalikud vaatlused Tallinnas, Tartus, Tõraveres ja Pärnus.
  2. Kasuta vaatluseks projektsioonimeetodit. Selleks:

      a) kinnita teleskoop või binokkel statiivile.

      b) säti teleskoop või binokkel varju järgi Päikese suunda. Kui vari paistab kõige väiksem, siis on õige suund käes. Kindlasti ära võta teleskoobilt ega binoklilt ettevalmistuste juures katteid eest ära! Kindlasti ärge kasutage Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      c) aseta binokli või teleskoobi taha valge kartong või muu tugevam valge alus, nii et see on teleskoobiga risti selle okulaari otsa pool (see ots, kust sisse vaadatakse) sellest mõnikümmend sentimeetrit eemal. Projektsiooniks on hea kasutada pikema fookuskaugusega okulaari ehk teisisõnu väiksemat suurendust. Ekraan, millele päikeseketas projekteeritakse, ei tohi olla päikesevalguses. Seni on parima tulemuse andnud Newtoni süsteemi peegelteleskoop (näiteks vana Mizar teleskoop). Kui kasutate otsevaate-teleskoopi või tavabinoklit, tuleks selle külge kinnitada varje. Eriti mõnus on, kui varje asub otsija ja okulaari vahel – siis tekitab kujutise ka otsija ja teleskoopi on selle abil mugav suunata.

      d) siis, kui teleskoop või binokkel on valmis seatud võib katiku eest ära võtta. Kui teleskoop on õigesti suunatud, siis paistab juba kartongil või alusel Päike. Pildi teravustamiseks saab kartongi/alust lähemale või kaugemale liigutada.

  3. Tee ise oma binoklile või teleskoobile spetsiaalsest filtrist kate. Selleks:

      a) leia kodust või tee sobivas suuruses pappkarp, mis parajalt üle teleskoobitoru või binokli mahuks ilma, et see sealt tuulega lihtsalt ära lendaks.

      b) tee üks külg lahti ja lõika teise külge ümmargune ava, mis tuleb katta filtrikilega (NB! Filtrikilega tuleb ümber käia ettevaatlikult, kriimustatud filter on silmanägemisele ohtlik).

      c) võta katik eest ära ja pane filter teleskoobi toru otsa, mis on suunatud Päikesele.

      d) sea teleskoop varju järgi Päikese suunas. NB! Kindlasti ära kasuta Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      e) Igaks juhuks kontrolli, et filter on ikka õiges otsas, mitte sealt, kust sisse vaatate.

Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega ümmarguse ava välja lõigates.

Et tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, tuleme tagasi esimese soovituse juurde – ühinege organiseeritud vaatlusega. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete oma käsutuses olevate vahenditega päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Reaalset plekkide seisu saate kontrollida lehelt: http://www.spaceweather.com/.

Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud.
1. ja neljas kontakt ei ole projektsiooni meetodi puhul näha, vesinik-alfa filtriga varustatud teleskoobiga võivad need kontaktid olla nähtavad, kui Merkuur siseneb või väljub päikese kettale kohast, kus parajasti paistab mõni protuberants.

Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53 (esimene kontakt), Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal 14:15 (teine kontakt). Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36.

Merkuur paistab Päikese kettale jõudvat idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat lõunapoolsele servale. Väga kenasti on üleminek animeeritud lehel: http://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2016-may-9

Vaatlus Tartu Tähetornis

9. mai 2016 kell 14:00–18:00

Vaatame Merkuuri üleminekut Päikesest.

Selge ilmaga on teleskoobid õues kl 14-18.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

3. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn, Janet Laidla

Merkuur üle päikeseketta

Räägitakse Merkuuri üleminekust päikesekettast ja õpetatakse, kuidas seda vaadelda saab.

Jaak Jaaniste

Päikesevarjutusest 9. märtsil Indoneesias.

Vee jäljed Marsil

Marsil vett otsimas

Alar Puss | 30.09.2015

Planeet Marss on olnud Maa-asukate hoolika uurimise all juba kaugetest aegadest. Sest see planeet oma oranzikas-punase tooniga on ikka köitnud vaatajate meeli. Kuna punane värv on ka vere värv, siis on paljude rahvaste mütoloogia pannud Marsi “paha poisi” rolli: temaga on seostatud hüpoteetilisi tulnukaid, kes Maa ja selle asukate suhtes on vaenulikult meelestatud.
Umbes 400 aasta eest võeti Maal kasutusele teleskoobid ja teadaolevalt esimene astronoom, kes kasutas teleskoopi sihtotstarbeliselt, oli Galileo Galilei, kes vaatas Kuud, avastas Jupiteri kaaslasi ja lahutas Linnutee tähtedeks. Marsi kohta ei suutnud Galilei siiski palju midagi uut avastada.
[...]

Südatalvine sabatäht

Jaak Jaaniste | 02.01.2015

Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...]

Kosmosesond Hayabusa 2 startis

Kadri Tinn | 04.12.2014

Jaapani kosmoseagentuuri JAXA missioon Hayabusa 2 startis 3. detsembril kell 6:22 Eesti aja järgi Tanegashima kosmosekeskusest. Hayabusa2 missioon on pretensioonikas, asteroidile 1999 JU3 saadetakse kosmosesond, kolm kulgurit ja üks väike maandur. Lend asteroidini kestab peaaegu neli aastat ning pärast seda kulub sondil kaks aastat, et tuua asteroidilt tagasi kivimiproovid. [...]

Esimene maandumine komeedil

Alar Puss | 14.11.2014

Mehitatud kosmoselennud pole seni Kuust kaugemale jõudnud. Ettevalmistamisel on inimese Marsi-külastus. Mehitamata kosmoselendude osas oleme palju kaugemale jõudnud. [...]

Kepleri kosmoseteleskoop alustas uut missiooni

Kadri Tinn | 25.06.2014

Eelmise aasta mais reaktsiooniratta purunemise tõttu vaatlused lõpetanud Kepleri kosmoseteleskoop on alustanud uut missiooni. Lisaks eksoplaneetide leidmisele võib nüüd saada rohkem informatsiooni ka tähtede, planeetide ning Päikesesüsteemi väikekehade kohta. [...]

Cassini jäädvustas võimaliku uue kuu tekkimise Saturni rõngas

Kadri Tinn | 21.04.2014

Cassini kosmoseaparaat, mis on Saturni süsteemi uurinud juba aastast 2004, on jäädvustanud pildile uue jäise objekti tekkimise Saturni rõngas. On võimalik, et tegemist on uue Saturni kaaslasega, mis võib anda infot planeedi kaaslaste tekkimise ja kasvamise kohta. [...]

  • Lehekülg 1 / 4
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • >