|
Piltuudised
|
Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui superparvede-tühikute võrgustikku. Selle võrgustiku moodustavad enamasti gruppidesse ja parvedesse kuuluvad galaktikad, kosmilise võrgustiku suurimateks süsteemideks on galaktikate superparved. Galaktikaparvede omaduste uurimine kosmilises võrgustikus annab infot nii parvede endi kohta kui superparvede ja kosmilise võrgustiku kohta tervikuna. [...]
Tänu Dawni kosmoseaparaadile jõutakse viimaks asteroid Vesta saladuste lahendamisele aina lähemale. Viimased Dawni poolt Maale saadetud pildid paljastavad uusi detaile hiiglaslikust asteroidist, kaasa arvatud selle mitmekülgsest pinnastruktuurist, järskudest temperatuuri muutustest ja vihjetest asteroidi sisestruktuuri kohta. [...]
|
|
Uudised
|
Artiklid
Teated
|
Tartu Observatoorium | 08.05.2012
Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui superparvede-tühikute võrgustikku. Selle võrgustiku moodustavad enamasti gruppidesse ja parvedesse kuuluvad galaktikad, kosmilise võrgustiku suurimateks süsteemideks on galaktikate superparved. Galaktikaparvede omaduste uurimine kosmilises võrgustikus annab infot nii parvede endi kohta kui superparvede ja kosmilise võrgustiku kohta tervikuna. [...]
Tartu Observatoorium | 07.04.2012
Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]
Tartu Observatoorium | 03.04.2012
Vastavalt praegustele ettekujutustele struktuuri tekkest ja arengust Universumis oli Universum alguses väga homogeenne. Arvatakse, et praegused struktuurid Universumis – galaktikad, galaktikagrupid ja -parved, superparved ning kosmiline võrgustik tervikuna arenesid väikestest tiheduse alghäiritustest gravitatsiooni mõjul. Seejuures pole aga selge, mis rolli erinevate struktuuride tekkel mängisid tiheduse häiritused erinevatel lainepikkustel. [...]
Antti Tamm | 05.10.2011
Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. [...]
Tartu Observatoorium | 15.09.2011
Astronoome on ikka rohkem huvitanud need taevakehad, mis kiiresti muutuvad. Galaktikate maailmas leidub harva selliseid objekte. Üheks heaks näiteks on kvasarid – kaugete galaktikate tuumad, mis galaktikate varase arengu perioodil on kiiresti muutuvad ja väga heledad. Peale kvasarite on kauges Universumis ka teisi sarnase omadusega galaktikaid (raadiogalaktikad, blazarid, Seyferti galaktikad). Neil kõigil on ühine nimi – aktiivse tuumaga galaktikad ehk AGN (active galactic nuclei). Nende galaktikate uurimine on eriti oluline galaktikate tekke ja evolutsiooni mõistmiseks ja selgitamiseks. [...]
Tartu Observatoorium | 01.09.2011
Kosmilise superparvede-tühikute võrgustiku suurimate süsteemide – superparvede omaduste uurimine aitab mõista struktuuri teket ja arengut Universumis. [...]
|