Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
MPG/ESO, La Silla, Tšiili

Piltuudised

Oktoobritaevas 2016

Kuigi oktoober hakkab juba keskpaika jõudma, võiks teatud ülevaate siiski anda, mis selles kuus taevasfääril näha on. Vaadakem seekord peamiselt "planeetide seisu". [...]

Septembritaevas 2016

Esimene septembri dekaad on läbi saanud, kuid veel on ilmad peaaegu suvised. Pole ka ime – nii ookeanid kui õhustik on põhjapoolkeral suve jooksul soojenenud ning see annab oma panuse ka septembri ilmadesse. Pikaajalise keskmise temperatuuri osas võib võrrelda septembrit maikuuga. Ainult üha pikenevad ööd ei lase unustada, et on alanud mitmekuuline pikk protsess – suve üleminek talveks, mis alates 1980-ndate aastate lõpust alates ei pruugi sageli kohale jõudagi... Sellisel juhul kestab suurema osa aastast ebamäärane sügiskevad: jahe, sajune ja tihti tuuline periood, mis maikuu saabumisel uue suve lähenemisest märku annab, kuna puud lehtivad, temperatuurid tõusevad ja ööd üha lühenevad. Kuigi ka suved võivad olla eriilmelised, päris vahele ei jää need kunagi. Milline ja kas üldse tuleb aga lähenev talv, seda on septembris võimatu ennustada, kuigi katseid selleks on alati tehtud ja tehakse edaspidigi... [...]

Uudised

Artiklid

Teated

Marsil vett otsimas

Alar Puss | 30.09.2015

Planeet Marss on olnud Maa-asukate hoolika uurimise all juba kaugetest aegadest. Sest see planeet oma oranzikas-punase tooniga on ikka köitnud vaatajate meeli. Kuna punane värv on ka vere värv, siis on paljude rahvaste mütoloogia pannud Marsi “paha poisi” rolli: temaga on seostatud hüpoteetilisi tulnukaid, kes Maa ja selle asukate suhtes on vaenulikult meelestatud.
Umbes 400 aasta eest võeti Maal kasutusele teleskoobid ja teadaolevalt esimene astronoom, kes kasutas teleskoopi sihtotstarbeliselt, oli Galileo Galilei, kes vaatas Kuud, avastas Jupiteri kaaslasi ja lahutas Linnutee tähtedeks. Marsi kohta ei suutnud Galilei siiski palju midagi uut avastada.
[...]

Kosmosetelskoop Hubble paljastab seninägematud detailid kosmilistes sammastes

Elmo Tempel | 12.01.2015

Me kõik oleme imetlenud öist tähistaevast, kuid selle hingemattev ilu jääb enamasti paljale silmale varjatuks. Seevastu kosmosetelskoop Hubble on võimeline paljastama kunstilisi detaile tähistaeva objektidest. Täpselt 20 aastat tagasi tegi Hubble esimese pildi kolmest kosmilistest tolmusambast, mis on üks osa kuulsast Kotka udukogust. Tähistamaks Hubble teleskoobi 25ndat aastapäeva, vaatles Hubble seda objekti uuesti, paljastades detaile, mille olemasolu oli senini varjatuks jäänud. Lisaks silmailule, pakub see pilt ka teaduslikus plaanis palju avastamisrõõmu. [...]

Laniakea, meie suurim kodu

Stella Reino, Elmo Tempel | 03.09.2014

Astronoomid, analüüsides galaktikate kolmemõõtmelist jaotust ning nende kiiruseid, avastasid, et meie kodugalaktika on osa palju suuremast senitundmatust süsteemist – Laniakea superparvest. [...]

Universumi tumeaine jäljed kosmoseteleskoop Fermi andmetes

Tartu Observatoorium | 03.12.2012

Juba mitukümmend aastat on teada fakt, et Universumis domineerib tumeaine, mida on viis korda rohkem kui tavalist ainet. Astronoomilistest vaatlustest on teada paljud tumeaine omadused, kuid selle päritolust ei ole füüsikutel mingit informatsiooni. Universumi tumeaine jälgi elementaarosakestefüüsika ja kosmoloogia eksperimentides on otsitud kümneid aastaid, kahjuks edutult. Elmo Tempel koostöös Martti Raidali ja Andi Hektoriga KBFIst analüüsisid kosmoseteleskoop Fermi andmeid ning leidsid sealt tõenäoliselt esimesi vihjeid tumeaine päritolu kohta. [...]

Naabergalaktika Andromeeda tähelise ja tumeaine massijaotus

Tartu Observatoorium | 26.11.2012

Andromeeda tähtkujus asuv spiraalgalaktika M31 on avardanud meie arusaama Universumist. Suuruse ja läheduse tõttu on Andromeeda suurepärane objekt, et uurida galaktika struktuuri ja tähtede populatsioone. Kuigi M31 kooskõlalised mudelid on koostatud juba 1990ndatel, on alles hiljuti saadud piisavalt vaatlusandmeid, mis võimaldavad määrata detailse tähelise ja tumeaine jaotuse galaktikas. Seda probleemi asusidki uurima Antti Tamm, Elmo Tempel, Peeter Tenjes, Olga Tihhonova ja Taavi Tuvikene. [...]

Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut

Tartu Observatoorium | 20.11.2012

Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. [...]

Kas suureskaalaline ümbrus mõjutab galaktikagrupide omadusi ning nende galaktilist koostist?

Tartu Observatoorium | 19.10.2012

Teadusuudises nr. 21 (08.05.2012) kirjutasime, et rikaste galaktikaparvede ning superparvede omadused on seotud. Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb aga põhiliselt vaestes galaktikagruppides. Heidi Lietzen Tuorla Observatoriumist koos Pasi Nurni, Pekka Heinämäki, Elmo Tempeli, Enn Saare ja Maret Einastoga uurisid, kas galaktikagruppide ning nendes asuvate galaktikate omadused on seotud gruppide suureskaalalise ümbruse omadustega. [...]

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Tartu Observatoorium | 08.05.2012

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui superparvede-tühikute võrgustikku. Selle võrgustiku moodustavad enamasti gruppidesse ja parvedesse kuuluvad galaktikad, kosmilise võrgustiku suurimateks süsteemideks on galaktikate superparved. Galaktikaparvede omaduste uurimine kosmilises võrgustikus annab infot nii parvede endi kohta kui superparvede ja kosmilise võrgustiku kohta tervikuna. [...]

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]

Struktuuri tekkeks Universumis on vaja erinevaid tiheduslaineid ning nende sünkroniseerumist

Tartu Observatoorium | 03.04.2012

Vastavalt praegustele ettekujutustele struktuuri tekkest ja arengust Universumis oli Universum alguses väga homogeenne. Arvatakse, et praegused struktuurid Universumis – galaktikad, galaktikagrupid ja -parved, superparved ning kosmiline võrgustik tervikuna arenesid väikestest tiheduse alghäiritustest gravitatsiooni mõjul. Seejuures pole aga selge, mis rolli erinevate struktuuride tekkel mängisid tiheduse häiritused erinevatel lainepikkustel. [...]