Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "galaktikad"

Lüriid aprillitaevas

Aprillitaevas 2024, 1. osa

Alar Puss | 01.04.2024

Ilusat ülestõusmispühade jätku! Algas aprillikuu, jürikuu, mahlakuu, naljakuu. Nalja jääb küll ümberringi aina vähemaks, naljakate nähtuste ja sündmuste arv see-eest üha kasvab. Kui need naljakaid asjad oleksid lisaks ka ainult ohututelt, astronoomilistelt distantsidelt registreeritavad, võiksime ju eluga rahulgi olla. [...]

Jaanuaritaevas 2024, 1. osa

Alar Puss | 01.01.2024

Head uut aastat!

Saabunud on uus, 2024. aasta. Esimese kuu õiguse saab nagu ikka jaanuar. Päeva pikkuse ja Päikese kõrguse osas kopeerib jaanuar suuresti detsembrit, kuigi päevad venivad aegapidi siiski juba veidi pikemaks. See on märgatav eriti just õhtuti. Kui võrrelda kuu algust ja lõppu, siis kuu lõpu seisuga on õhtune valge aeg veninud tunni jagu pikemaks. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. oktoober 2023 kell 18:15–19:30

Rain Kipper

Miks tumeaine on ikka veel mõistatus?

Astronoomialoengu fookuses on tumeaine.
Rain Kipper annab ülevaate, kuidas käsitletakse tumeainet astronoomia distsipliinis.

Oktoobris tähistatakse rahvusvahelist tumeaine päeva, meie loeng on üks sellele pühendatud üritustest.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Poolvarjulise kuuvarjutuse skeem. Kuu peab sattuma joonisel olevale hallile alale.

Maitaevas 2023, 1. osa

Alar Puss | 02.05.2023

Lühenevad ööd ja pikenevad päevad

Algav maikuu on teadupärast hiliseim, loodust suvesse juhatav kevadkuu. On juba suhteliselt soojad ilmad. Enam ei tohiks olla lumesadusid, ka vana lumi peaks varjulistestki kohtadest olema sulanud. Tärkavad lilled ja rohi ning puud avavad oma pungad nii õitele kui lehtedele. Päeva pikkus ehk Päikese taevas oleku aeg kasvab aina edasi. See viimati mainitud nähtus algas tegelikult juba paar päeva enne jõule, peale talvist pööripäeva.
[...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

26. aprill 2022 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

“Sir Eddingtoni mõju 20. sajandi astronoomias.”

Ettekandes räägin Sir Arthur Stanley Eddingtoni elust ja astronoomia alasest tööst ning sellest, kuidas Eddingtoni populariseeritud teooriad mõjutasid hiljem Ernst Julius Öpiku tööd.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. veebruar 2022 kell 18:15–19:30

Maret Einasto

“Kohalik superparv – meie kosmiline kodu”

Loengus räägib Tartu Observatooriumi galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna kaasprofessor Maret Einasto kohalikust galaktikate superparvest ja superparvede tasandist, selle avastamisest ja tähtsusest.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Lopergused galaktikad ja dünaamiline hõõre

Rain Kipper | 27.01.2022

Kui otsida ja vaadata mõnda galaktika pilti, siis see paistab enamasti sümmeetriline — üks pool ja teine pool on üksteisega sarnased, lihtsalt oleks nagu pööratud 180 kraadi. Kui teha galaktikatest palju detailsem ülesvõte, siis niisugune sümmeetria ei ole enam nii ilmne. Galaktikte välisosad on natuke lopergused — näiteks võib üks pool olla veidi suurem kui teine, nagu pildil võib näha. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. november 2016 kell 18:15–19:30

Maarja Kruuse

“Galaktikad – nende kauguste määramine”

Kuulajatele tutvustatakse erinevaid meetodeid, mille abil astronoomid määravad objektide kauguseid meist. Põhjalikumalt tuleb juttu galaktikate kauguste määramisest. Galaktika kauguse teadmine on väga oluline, sest seda teades saame määrata tema teisi tunnuseid.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Reisimisest meie Galaktikas pöidlaküüdiga ja ilma.

Laniakea, meie suurim kodu

Elmo Tempel | 03.09.2014

Astronoomid, analüüsides galaktikate kolmemõõtmelist jaotust ning nende kiiruseid, avastasid, et meie kodugalaktika on osa palju suuremast senitundmatust süsteemist – Laniakea superparvest. [...]