Postitused sildiga "Saturn"Veebruaritaevas 2024Alar Puss | 01.02.2024 Topelt ei kärise: Head uut aastat! Käes on aasta teine kuu, veebruar. Aasta kõige külmem kuu, vähemalt peaks olema. Päike paikneb kuu keskpaigani Kaljukitse tähtkujus, 17-ndal veebruaril liigub aga Veevalaja tähtkujju. Eks see tähenda seda, et Päike on meie kandis ronimas päeviti taevasfääril kõrgemale ja ka päeva pikkus on kasvusuunal. [...] Detsembritaevas 2023Alar Puss | 01.12.2023 Käes on aasta viimane kuu, kõige lühemate päevade ja pikimate öödega. Päike paikneb kuu esimesel poolel Maokandja tähtkujus, 18-ndal kuupäeval liigub aga Amburi tähtkujju. Astronoomiline talve algus on 22-sel detsembril kell 5.28. [...]
Juulitaevas 2023Alar Puss | 01.07.2023 Päike juulis Juulis on Päike Eestist vaadates peaaegu sama võimsalt nähtav kui juunis. Kuni 23-nda juulini (kaasa arvatud) on Tartu laiuskraadil Päikese kääne ehk nurkkaugus taevaekvaatorist 20 kraadi või enam põhja suunas. (Maksimumis, suvisel pööripäeval 21. juunil oli vastav näitaja 23 kraadi ja 26 minutit.) Nii et suvi jätkub täie hooga! Kahel juulikuu esimesel dekaadil asub Päike Kaksikute tähtkujus, 21-sel juulil liigub aga Vähi tähtkujju. [...] Astronoomialoeng Tartu Tähetornis1. detsember 2020 kell 18:15–19:15 “Jupiteri ja Saturni suur ühendus.” Üllar Kivila,astronoom, AHHAA-keskuse peaplanetarist. Juttu tuleb talvisel pööripäeval toimuvast suurest ühendusest Jupiteri ja Saturni vahel, kus planeedid satuvad taevasfääril teineteisele nii lähedale, et neid saab korraga teleskoobis näha. Viimati olid need kaks planeeti nii lähedases ühenduses Galileo Galilei eluajal. Räägitakse võimalustest seda harukordset sündmust vaadelda, ühendustest üldiselt ning pisut ka asjaosalistest endist, meie Päikesesüsteemi kahest suurimast planeedist. Jupiteri ja Saturni ühenduse vaatlus AHHAA keskuses (21. detsember 2020)21. detsember 2020 kell 16:00–19:00 21. detsembri õhtul saavad Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn taevavõlvil kokku. Seda küll ainult Maa pealt vaadates, sest tegelikult lahutab neid planeete sel hetkel ikkagi ligi viiekordne Maa ja Päikese vahekaugus. Sellist taevanähtust nimetatakse suureks ühenduseks ning tänavune on lähim alates 1623. aastast. Ühenduse lähimal hetkel paistavad planeedid teineteisest vaid 6 kaareminuti kaugusel, mis on umbes 1/5 täiskuu läbimõõdust ning piisavalt lähedal, et paista korraga enamike teleskoopide vaateväljas kuni umbes 150 kordse suurenduseni. Seda haruldast taevanähtust saab vaadelda AHHAA keskuse teleskoopidega. Paraku on vaatlusaken üpris lühike – alates kella 16 on taevas piisavalt hämar, et saab vaatlemisega alustada ning umbes kell 17:15 loojuvad mõlemad planeedid. Hiljem saabujad saavad vaadelda teisi samal õhtul paistvaid taevakehasid, kasvavat poolkuud ning punast planeeti Marssi.  AHHAA katusel avanev vaade, suurendusel teleskoobivaade Jupiteri ja Saturni suurele ühendusele, kus on korraga näha mõlemad planeedid ja nende heledamad kaaslased. Pilt: Stellarium/Space Engine Vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. Osalemine tasuta. NB! Vaatlus toimub vaid selge ilma korral. Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (26.–27. juuni 2020)26. juuni 2020 kell 22:00 – 27. juuni 2020 kell 01:00 AHHAA keskuse katusel olevad teleskoobid töötavad ka valgetel öödel. 26. ja 27. juunil kell 22:00-01:00 saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat poolkuud. Hiljem, umbes kella 23:45 paiku tõusevad nähtavale Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn. Kui ilm ja taevas on soosivad, võime jätkata vaatlemisega planeeritust kauem. Kella 1:45 paiku tõuseb nähtavale punane planeet Marss. Kuna see vaatlusõhtu toimub aasta kõige valgemal ajal, siis udukogusid ja galaktikaid sel korral näha ei ole, kuid hea õnne korral võib vaadelda mõnd kena mitmiktähte või heledamat täheparve.  Vaatlusõhtu lõpupoole AHHAA katuselt avanev vaade. (Pilt: Stellarium)  Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Summeeritud 750 kaadrit, RGB kanalid joondatud. Nähtaval ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes. Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. Osalemine tasuta. NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline. Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (1.-2. juuni 2017)1. juuni 2017 kell 23:00 – 2. juuni 2017 kell 01:30 Valged suveööd on juba kohal ja pimedat taevast jätkub vaid tunnikese jagu kummalegi poole astronoomilist keskööd, mis Tartu kandis on umbes kell 01:10. Nõnda kutsub AHHAA taevahuvilisi selle kevade viimastele vaatlusõhtutele 1. ja 2. juunil. Nähtaval on Kuu, Päikesessüteemi suurim planeet Jupiter koos kuulsa punase laigu ja nelja kaaslasega ning Saturn oma rõngaste ja suure kaaslase Titaniga. Igal vaatlusõhtul on võimalus nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. Vaatlused toimuvad õhtuti kell 23:00 – 00:30 Registreerumine AHHAA fuajees keskuse lahtioleku ajal vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Summeeritud 750 kaadrit, RGB kanalid joondatud. Nähtaval ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (21.02.2017)21. veebruar 2017 kell 18:15–19:30 „Salapärane Saturn“ Janet Laidla räägib lummavast rõngaga planeedist Saturn, selle põnevamatest kaaslastest ning Saturni uurimise ajaloost. |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
