Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Marss"

Tähistaevas lõunakaares detsembrikuu südaöö aegu

Detsembritaevas 2024

Alar Puss | 01.12.2024

Kalendriandmeid seoses Päikesega

Detsembrikuu päevad on aasta kõige lühemad. Teisisõnu, Päikese silmapiirist kõrgemal asumise aeg on detsembrikuu ööpäevadel minimaalne. Tõsi küll, kuu esimesel dekaadil konkureerib päev oma pikkuse osas jaanuari esimese dekaadiga, kuid ärme sellele „pisiasjale” erilist rõhku asetame. Kõige lühemaks päevaks osutub 21. detsember. Sel päeval kell 11.20 (Ida-Euroopa talveajas) tähistame talve algust. [...]

Osaline kuuvarjutus

Septembritaevas 2024, 1. osa

Alar Puss | 01.09.2024

Planeedid septembris

Algas septembrikuu. Planeetide koha pealt on septembris, ehkki mõni paremini, mõni halvemini, näha kõik 5 palja silmaga nähtavat planeeti. Siiski mitte korraga; seda lõbu tuleb harva ette.
[...]

Jupiter (heledam) ja Marss (punakas) 14. augusti hommikutaevas

Augustitaevas 2024, 1. osa

Alar Puss | 01.08.2024

Planeetide nähtavus

Augustikuu öödel on kõige paremini (st kõige pikemalt) nähtav Saturm. Kuu algul tõuseb Saturn mõnikümmend minutit pärast Päikese loojangut, edaspidi veelgi varem, kokkuvõttes võib ehk siiski öelda, et Saturn on tänavu augustis näha kogu öö. Planeet paikneb Veevalaja tähtkujus, tõustes küll mitte kõrgele, kuid ei asu ka eriti madalas. [...]

Juunitaevas 2024

Alar Puss | 01.06.2024

Planeedid juunikuus

Kuu esimene dekaad sarnaneb maikuule:öötaevas pole planeete näha. Edaspidi tuleb siiski mõningaid muudatusi, kuid väga vara tuleb ärgata. Või siis mitte öösel magama minna. Ka mõned tähed on juunikuu valgete ööde tingimustes ikkagi näha, seda ka suvise pööripäeva aegu. [...]

Aprillitaevas 2023

Alar Puss | 01.04.2023

Aprill on kevadkuu ja Päike käib üha kõrgemalt. Päike on kuu algupoolel Kalade tähtkujus, kuid jõuab 19-ndal kuupäeval Jäära tähtkujju. Imetleda me neid tähtkujusid praegu siiski ei saa. Kuid pooleaastase vahe järel, sügisel, on need tähtkujud näha kogu öö.
[...]

Märtsitaevas 2023

Alar Puss | 01.03.2023

Planeetide nähtavus

Kuu algus pakub õhtutaevas kahe heledaima planeedi, Veenuse ja Jupiteri lähiasetuse. 2-sel märtsil on planeetide vahemaa minimaalne, pool kraadi (täiskuu läbimõõt). Edaspidi eemaldub Veenus Jupiterist ning võib hinnanguliselt öelda, et kuu keskpaiku ja edaspidi planeedid enam lähestikku pigem ei ole. [...]

Veebruaritaevas 2023, 2.osa

Alar Puss | 07.02.2023

Tähed ja pakane

Tähine lõunakaar on veebruariõhtuti ilus. Heledaid tähti taevas kui palju! Põhja-lõuna suunaliselt kulgeb kaunis Linnutee, mille teist haru näeme samal kombel hilissuvel augustiõhtutel ja ka hiljem, sügisõhtutel.
[...]

Veebruaritaevas 2023, 1. osa

Alar Puss | 01.02.2023

Kõige külmem kuu aastas, küünlakuu on alanud. Tuisukuu, pakasekuu jne. Kas need nimetused enam päris õiged on, sellest edaspidi, loo teises osas. Igal juhul küünlapäevaks peab eestlaste traditsioonide järgi viimane osa jõuluõllest veel järel olema. Muidu tööd-tegemised ei edene. Kasvõi taevaülevaate tegemine.
[...]

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis

1. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
2. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
3. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
4. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
5. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
6. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
7. veebruar 2023 kell 19:00–21:00
8. veebruar 2023 kell 19:00–21:00

Kuu ja Marsi vaatlusnädal.

Taevast saab vaadelda nii üle saja aasta vanuse Zeissi teleskoobiga kui ka tähetorni õuel asuva väiksema teleskoobiga.

Nädala esimeses pooles on paremini vaadeldav Kuu ja 05.02 saab kaeda ka täiskuud. Nädala teises pooles keskendume Marsile.

Tähetorni külastamine vaatlusnädalal on tasuta. Oodatud on annetused sarnaste ürituste korraldamiseks.

AGA: vaatluste toimumised sõltuvad ilmast!
Ürituse toimumise kohta avaldatakse info igal toimumispäeval kell 17 Tartu tähetorni Facebookis ja kodulehel.

Orjatäht Suure Peni rinnal

Jaanuaritaevas 2023

Alar Puss | 01.01.2023

Head uut aastat!

Käes on jaanuar ehk näärikuu ja 2023. aasta! Jõulupühade traditsioonilised iga-aastased üritused on ära peetud (igaühel enda sisemisest ilust või teistpidi vaadates rikutuse astmest olenevalt kas kaunid, rahulikku meelt sisendavad kirikuteenistused või hoopis „visade hingede” jabur filmimaraton või ka midagi kolmandat).

Idamaa kalendri järgi algab kassiaasta, tuntud ka kui jäneseaasta. Tõsi küll, kasside ja jäneste aastane vägikaikavedu, kelle aasta see siis ikkagi rohkem on, algab veidi hiljem kui 1. jaanuaril, nimelt sedapuhku 22. jaanuaril. Meil siin Eestis on jaanuaris loomulikult südatalv: keskmiselt poolemeetrine tihe lumekiht, kõrged hanged ja sageli paugub 25-35 kraadine pakane. Kuigi arvatavasti on muidugi must või suisa roheline maa, pori ja pidev +5 kraadi. Tegelikult… tont seda teab…
[...]