Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
15. veebruari tähistaevas kell 21.00.

Märtsitaevas 2015

Märts on paastukuu, nagu ütleb Eesti rahvakalender. Kuigi astronoomiline kevade algus tuleb alles 21. märtsil, tuntakse märtsi siiski tervikuna kui esimest kevadkuud. Üldiselt on selleks ka põhjust: küllaltki sageli paistab Päike, tekitades tüüpilise „märtsiilma“ – päeval sula, öösel külm. Kuigi mõni eriti visa ja hilinenud pakane võib ka märtsipäevadel veel kergeid miinuseid tekitada. Loomulikult mõjuvad üha harilikumaks muutuvad sulailmad lumikattele, mis märtsi lõpuks on enamasti kadunud. Kui muidugi üldse oli, millel sulada, sest ühena neljast aastaajast kipub viimase 27 aasta vältel talv mõnikord Eestis „vahele jääma“. Paraku võib selliste, olematute talvede ritta lisada ka lõppeva talvehooaja. See aga ei sega lootmast märtsis ilusaid ilmu, loomulikult ka selgeid öid [...]

Veebruaritaevas 2015

Kätte on jõudnud veebruar, eesti rahvakalendri järgi küünlakuu. Küünlapäev, 2. veebruar, on tuntud ka kui talvepoolitaja: sealt edasi nimetataks talve kevadtalveks. Veebruaris on päev detsembri-jaanuariga võrreldes pikem, Päike käib juba kõrgemalt ning muudab pakaseööde järel päevakülma jaanuariga võrreldes kergemini talutavaks. Ilusa ilma korral on tihti nii, et päeval sulatab, öösel külmetab. Kõigest eelnevast hoolimata on veebruar ometigi Eestis statistiliselt kõige külmem kuu, st keskmiselt kõige sagedamini talve jooksul jõuavad veebruaris meieni külmad arktilised või mandrilised õhumassid. Sellest tulenevalt on lootust, et veebruar pakub jaanuarist rohkem selgeid ilmu, mida saab kasutada astronoomilisteks vaatlusteks. [...]

Järgnev tabel annab Päikese, Kuu ja planeetide efemeriidid üheks päevaks, vaikimisi tänaseks. Põhjalikumad andmed on saadaval Päikese, Kuu ja planeetide ning Kuu faaside tabelites.


Vali linn: Kuupäev:


Päike, Kuu ja planeedid (Tallinn, 2015-03-27)

Taevakeha Tõus Kulm. Looj. KK Tähtkuju Otsetõus KääneHel. Ket.
(°:’) (t:m:s) (°:’:”) (’:”)
Päike 06:03 12:26 18:51 33:09 Kalad 0:22:48 2:27:48 - 32:04
Kuu 10:18 18:48 02:29 47:39 Kaksikud 6:32:40 17:10:48 - 30:33
Merkuur 06:10 11:42 17:16 25:56 Veevalaja 23:38:09 -4:44:46 -0.6 5.1
Veenus 06:39 14:40 22:44 46:40 Jäär 2:36:35 15:58:52 -3.9 13.7
Marss 06:28 13:43 20:59 40:47 Kalad 1:39:03 10:05:55 1.4 4.0
Jupiter 12:47 21:04 05:25 48:28 Vähk 9:01:27 17:57:06 -2.2 41.9
Saturn 00:35 04:17 08:00 11:39 Skorpion 16:12:06 -18:57:37 0.3 17.6
Uraan 06:20 13:02 19:45 36:16 Kalad 0:58:41 5:35:30 5.9 3.1
Neptuun 05:43 10:44 15:45 21:29 Veevalaja 22:40:15 -9:12:22 8.0 2.0

Kõik kellaajad on antud vööndiajas. Suveajale üleminek on tabelis arvesse võetud. Märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani on kasutusel suveaeg (UTC+3), ülejäänud ajal talveaeg (UTC+2).

Tõus – planeedi tõusu kellaaeg; Kulm. – kulminatsioon (planeedi kõrgeim asend), planeet on täpselt lõuna suunas; Looj. – loojumise kellaaeg; KK – kulminatsiooni kõrgus (kraadid:minutid); Tähtkuju – astronoomiline tähtkuju, milles planeet asub; Otsetõus (tunnid:minutid:sekundid); Kääne (kraadid:minutid:sekundid); Hel. – näiv heledus tähesuurustes; Ket. – planeedi ketta läbimõõt (kaaresekundites)

Kasutatud on arvutiprogrammi XEphem.