Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
Elektrivoolu ringlus ionosfääri ja maapinna vahel. Ionosfäär on laetud maapinna suhtes positiivselt (umbes 250 000 volti). Läbi pilvedeta taeva-alade (läbi selge taeva) kulgeb selle pinge mõjul ionosfääri ja maapinna vahel vool suunaga ülevalt alla. Sellise voolu tihedus on väike ja seetõttu meie seda voolu ei tunneta, Äikesepilvede alaosade ning maapinna vahel tekivad aga veelgi suuremate väärtustega, samas vastupidiste suundadega pnged. Need pinged põhjustavad välgulööke, kus voolu suund on alt üles. Välgulöökide tulemusena satub pilve alaossa positiivseid laenguid ja maapinnale omakorda negatiivseid laengiuid. Pilvesiseste välgulöökide ning konvektsiooni tõttu kanduvad maapinnalt pilve sattunud positiivsed laengud pilve ülaossa, kus tekib omakorda postiivne pinge ionosääri suhtes.. Gaaslahendused äikesepilvede ülaosade ja ionosfääri vahel kannavad ionosfääri plusslaenguid juurde ning pinge ionosfääri ja maapinna vahel kokkuvõttes säilub. Joonisel on näha pingete jaotus pilve alaosa ja maapinna vahel ENNE välgulööki.

Maitaevas 2024

Planeetide seis 2024. mais on päris huvitav. Jupiter on sedapuhku maipühade-planeet. Tesisisõnu, Jupiter on leitav, kusjuures kaunis kehvasti, vaid väga madalas loodetaevas maikuu kahel, tingimisi kolmel esimesel õhtul (Sõnni tähtkujus). Edaspidi on Jupiter tänavu maikuus nähtamatu. Ongi... kõik! Merkuur, Veenus, Marss ja Saturn tänavu maikuus nähtavad ei ole, vähemalt mitte paljale silmale. [...]

Järgnev tabel annab Päikese, Kuu ja planeetide efemeriidid üheks päevaks, vaikimisi tänaseks. Põhjalikumad andmed on saadaval Päikese, Kuu ja planeetide ning Kuu faaside tabelites.

Vali linn: Kuupäev:

Päike, Kuu ja planeedid (Tallinn, 2024-07-27)

Taevakeha Tõus Kulm. Looj. KK Tähtkuju Otsetõus KääneHel. Ket.
(°:’) (t:m:s) (°:’:”) (’:”)
Päike 04:55 13:28 21:59 49:37 Vähk 8:27:27 19:07:34 - 31:30
Kuu 23:14 06:18 13:54 39:21 Kalad 1:29:37 10:20:08 - 32:23
Merkuur 07:59 15:08 22:15 39:47 Lõvi 10:08:11 9:21:30 0.7 8.6
Veenus 06:21 14:28 22:32 46:58 Lõvi 9:27:35 16:30:57 -3.8 10.2
Marss 00:28 09:10 17:52 50:58 Sõnn 4:09:15 20:20:14 0.9 5.8
Jupiter 00:53 09:48 18:44 52:19 Sõnn 4:47:37 21:41:50 -1.9 35.1
Saturn 22:58 04:22 09:43 24:16 Veevalaja 23:20:52 -6:29:03 0.9 18.6
Uraan 00:09 08:37 17:06 49:45 Sõnn 3:36:31 19:05:08 5.8 3.3
Neptuun 23:03 05:01 10:56 29:19 Kalad 23:59:57 -1:25:24 7.8 2.1

Kõik kellaajad on antud kohalikus ajas. Suveajale üleminek on tabelis arvesse võetud. Märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani on kasutusel suveaeg (UTC+3), ülejäänud ajal talveaeg (UTC+2).

Tõus – planeedi tõusu kellaaeg; Kulm. – kulminatsioon (planeedi kõrgeim asend), planeet on täpselt lõuna suunas; Looj. – loojumise kellaaeg; KK – kulminatsiooni kõrgus (kraadid:minutid); Tähtkuju – astronoomiline tähtkuju, milles planeet asub; Otsetõus (tunnid:minutid:sekundid); Kääne (kraadid:minutid:sekundid); Hel. – näiv heledus tähesuurustes; Ket. – planeedi ketta läbimõõt (kaaresekundites)

Kasutatud on arvutiprogrammi XEphem.