Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
15. veebruari tähistaevas kell 21.00.

Septembritaevas 2014

Saabunud on septembrikuu! Nagu ütleb luulesalmi lõik: Septembrikuus kõik-kõik on uus! Eks see puudutab ennekõike asjaolu, et suvevaheaega nautinud õpilased päevapealt kooli minema peavad... Teatud muutusi esineb ka taevasel "rindel", seda ennekõike päeva kiire lühenemise ja vastavalt öö kiire pikenemisega. Ometi võrreldakse ilma osas tihti septembrit maiga, mille päevad palju pikemad on. Eks siin ole asi maapealse looduse "inertsis". Maikuus pole ei päris ookean ega õhuookean veel jõudnud vabaneda talvisest "allajahtumisest", seevastu septembrisse jätkub "konserveeritud kujul" veel suvejäänuseid. Ning tõepoolest, nii septembri kui maikuu ametlikud maksimumtemperatuurid ületavad 30 kraadi piiri. Tõsi, tänavune mai tegi "tiigrihüppe" ja kasvatas maikuu maksimumi juba 19. kuupäeval 33 kraadini. Põhimõtteliselt pole päris võimatu millegi taolise juhtumiseks ka septembrikuu alguspoole puhul. (Siinkohal ei käsitle ma mitte konkreetset 2014. aastat, vast septembrikuu "potentsiaali" üleüldse...) [...]

Augustitaevas 2014

Kätte on jõudnud augustikuu ja valgete öödega on selleks korraks "asi ühel pool". Tõsi, augusti esimese nädala öödel võis veel märgata põhjataevas kerget valguskuma (sel aastal andsid valgete ööde efektile lisajõudu ka helkivad ööpilgved). Lauritsapäevaks (10. augustil) aga on ööd, vähemalt kohaliku keskööd (umbes veerand kahe paiku) ümbritsevad tunnid tõeliselt pimedad. Teoreetiline ja ametlik astronoomiliste valgete ööde lõpp saabub 18. augustil. Kuu teisel poolel saavad pimedad ööd üha pikkust juurde, samuti hakkab üha kiiremini peale Päikese loojumist saabuma hämarik, samuti viibib üha enam hommikune valgenemine. [...]

Järgnev tabel annab Päikese, Kuu ja planeetide efemeriidid üheks päevaks, vaikimisi tänaseks. Põhjalikumad andmed on saadaval Päikese, Kuu ja planeetide ning Kuu faaside tabelites.


Vali linn: Kuupäev:


Päike, Kuu ja planeedid (Tallinn, 2014-09-23)

Taevakeha Tõus Kulm. Looj. KK Tähtkuju Otsetõus KääneHel. Ket.
(°:’) (t:m:s) (°:’:”) (’:”)
Päike 07:07 13:14 19:19 30:28 Neitsi 12:00:23 0:02:37 - 31:53
Kuu 06:07 12:34 18:47 31:11 Lõvi 11:21:47 0:36:25 - 29:58
Merkuur 10:13 14:46 19:19 17:39 Neitsi 13:33:16 -12:51:27 0.2 7.1
Veenus 06:09 12:45 19:19 35:06 Lõvi 11:31:59 4:34:49 -3.8 10.0
Marss 14:25 17:29 20:34 7:49 Skorpion 16:16:18 -22:47:59 0.8 6.3
Jupiter 02:13 10:21 18:30 47:32 Vähk 9:07:57 17:00:28 -1.7 33.1
Saturn 12:13 16:23 20:34 14:53 Kaalud 15:10:51 -15:41:15 0.6 15.7
Uraan 19:27 02:11 08:50 35:54 Kalad 0:55:53 5:12:53 5.7 3.5
Neptuun 18:48 23:41 04:38 20:25 Veevalaja 22:29:40 -10:15:42 7.8 2.1

Kõik kellaajad on antud vööndiajas. Suveajale üleminek on tabelis arvesse võetud. Märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani on kasutusel suveaeg (UTC+3), ülejäänud ajal talveaeg (UTC+2).

Tõus – planeedi tõusu kellaaeg; Kulm. – kulminatsioon (planeedi kõrgeim asend), planeet on täpselt lõuna suunas; Looj. – loojumise kellaaeg; KK – kulminatsiooni kõrgus (kraadid:minutid); Tähtkuju – astronoomiline tähtkuju, milles planeet asub; Otsetõus (tunnid:minutid:sekundid); Kääne (kraadid:minutid:sekundid); Hel. – näiv heledus tähesuurustes; Ket. – planeedi ketta läbimõõt (kaaresekundites)

Kasutatud on arvutiprogrammi XEphem.