 |
Alar Puss | 01.06.2023
Valged ööd ja pikad päevad
Juunikuu on aasta päikeseküllaseim kuu. Vähemalt teoreetiliselt, kui võimalikke pilvi ei peaks arvestama. 21-sel kuupäeval on suvine pööripäev, see päev on aasta pikim. Järgmisel kuupäeval, 22. juuni varahommikul, liigub senimaani Sõnni tähtkujus paistnud Päike Kaksikute tähtkujju. Kulub veel poolteist ööpäeva ja saabub jaaniöö, selle järel jaanipäev. [...]
|
 |
Alar Puss | 10.05.2023
I
Miitsar ja Alcor
Vaatame, mis taevas veel näha on.
Otsime jälle üles Suure Vankri. See asub lagipea kohal. Ka Suure Vankri keskmine aisatäht Miitsar, mille kõrval on tuhmim täht Alcor (Härg ja Hunt olid need tähed vanadel eestlastel), on kaksiktäht, kui sinna teleskoobiga vaadata. Kindlaks on ka tehtud, et kumbki Miitsari komponent on omakorda kaksik, nii et Miitsar on neliktäht! Samas,juba mainitud Alcor (Alcori ja Miitsari eraldi nägemise järgi hinnati inimese nägemisteravust!) on maailamruumis umbes samas piirkonnas, kus Miitsar. Kuid võimaliku kaksikluse üle käivad siiani vaidlused. Eks siingi ole nagu paljude muude küsimustega astronoomias: vaatlusseeria pikenemine peab andma arutust.
[...]
|
 |
Alar Puss | 02.05.2023
Lühenevad ööd ja pikenevad päevad
Algav maikuu on teadupärast hiliseim, loodust suvesse juhatav kevadkuu. On juba suhteliselt soojad ilmad. Enam ei tohiks olla lumesadusid, ka vana lumi peaks varjulistestki kohtadest olema sulanud. Tärkavad lilled ja rohi ning puud avavad oma pungad nii õitele kui lehtedele. Päeva pikkus ehk Päikese taevas oleku aeg kasvab aina edasi. See viimati mainitud nähtus algas tegelikult juba paar päeva enne jõule, peale talvist pööripäeva.
[...]
|
Alar Puss | 01.04.2023
Aprill on kevadkuu ja Päike käib üha kõrgemalt. Päike on kuu algupoolel Kalade tähtkujus, kuid jõuab 19-ndal kuupäeval Jäära tähtkujju. Imetleda me neid tähtkujusid praegu siiski ei saa. Kuid pooleaastase vahe järel, sügisel, on need tähtkujud näha kogu öö.
[...]
Alar Puss | 01.03.2023
Planeetide nähtavus
Kuu algus pakub õhtutaevas kahe heledaima planeedi, Veenuse ja Jupiteri lähiasetuse. 2-sel märtsil on planeetide vahemaa minimaalne, pool kraadi (täiskuu läbimõõt). Edaspidi eemaldub Veenus Jupiterist ning võib hinnanguliselt öelda, et kuu keskpaiku ja edaspidi planeedid enam lähestikku pigem ei ole. [...]
 |
Alar Puss | 22.02.2023
Küünlapäeva Tähed ja Küünlakuu Täht
Selle loo avaldamise hetkest juba üsna ammu, umbes küünlapäevani (2. veebruar) oli ehk madalas läänekaares veel leitav Altair, üldiselt on aga see täht veebruari õhtutaevast kadunud, otsida võib seda tähte hoopiski hommikupoole madalast idakaarest. Altairil (Kotka tähtkujust) on kergelt äratuntav „passipilt”, täht nimega Tarazed, (gamma Aql) koguni kolmandasse tähesuurusse jääv täht. Kuid asudes Altairist vaid 2 kraadi kõrgemal (ja paremal), on selle kombinatsiooni abil Altairi eriti kerge ära tunda. [...]
|
Alar Puss | 14.02.2023
Röntgenpulsarid, millisekundilised pulsarid ja „mustad lesed”
Jätkame alguses neutrontähtede lainelt. Esimene neist avastati 1967. aastal Rebase tähtkuju suunalt
fikseeritud regulaarsete, iga 1.3 sekundi tagant korduvate raadiokiirguse pulsside järgi. Esialgu peeti seda mõistuslike olendite, “väikeste roheliste mehikeste” poolt antavaks tehissignaaliks. Selliseid korrapäraseid signaale hakati aga peagi ka mujalt avastama. Leiti ka nähtuse looduslik põhjus, kiirelt pöörlevad neutrontähed.
[...]
Alar Puss | 07.02.2023
Tähed ja pakane
Tähine lõunakaar on veebruariõhtuti ilus. Heledaid tähti taevas kui palju! Põhja-lõuna suunaliselt kulgeb kaunis Linnutee, mille teist haru näeme samal kombel hilissuvel augustiõhtutel ja ka hiljem, sügisõhtutel.
[...]
Alar Puss | 01.02.2023
Kõige külmem kuu aastas, küünlakuu on alanud. Tuisukuu, pakasekuu jne. Kas need nimetused enam päris õiged on, sellest edaspidi, loo teises osas. Igal juhul küünlapäevaks peab eestlaste traditsioonide järgi viimane osa jõuluõllest veel järel olema. Muidu tööd-tegemised ei edene. Kasvõi taevaülevaate tegemine.
[...]
 |
Alar Puss | 01.01.2023
Head uut aastat!
Käes on jaanuar ehk näärikuu ja 2023. aasta! Jõulupühade traditsioonilised iga-aastased üritused on ära peetud (igaühel enda sisemisest ilust või teistpidi vaadates rikutuse astmest olenevalt kas kaunid, rahulikku meelt sisendavad kirikuteenistused või hoopis „visade hingede” jabur filmimaraton või ka midagi kolmandat).
Idamaa kalendri järgi algab kassiaasta, tuntud ka kui jäneseaasta. Tõsi küll, kasside ja jäneste aastane vägikaikavedu, kelle aasta see siis ikkagi rohkem on, algab veidi hiljem kui 1. jaanuaril, nimelt sedapuhku 22. jaanuaril. Meil siin Eestis on jaanuaris loomulikult südatalv: keskmiselt poolemeetrine tihe lumekiht, kõrged hanged ja sageli paugub 25-35 kraadine pakane. Kuigi arvatavasti on muidugi must või suisa roheline maa, pori ja pidev +5 kraadi. Tegelikult… tont seda teab…
[...]
|
|