Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
Märtsitaevas 2017

Märtsitaevas 2017

Alar Puss | 03.03.2017

Kätte on jõudnud märtsikuu. Olgu see kuu kui lumevaba või lumine tahes, kuid see, mis toimub väljaspool Maa atmosfääri, toimub sellele vaatamata. [...]

Veebruaritaevas 2017

Alar Puss | 16.02.2017

Veebruari esimene pool jäi taevauurijatele “iseseisvaks” uurimiseks. Püüame siis nüüd kontrollida, kui palju objekte on iseseisvat ära tuntud. Hinnete panemine jääb loomulikut igaühe enda jaoks… [...]

Jaanuaritaevas 2017

Alar Puss | 11.01.2017

Käes on jaanuar ja uus, 2017, aasta. Mitme ebameeldiva põhjuse kokkulangevusel jäi paar taevaülevaadet vahele, nüüd püüame asja parandada. [...]

Oktoobritaevas 2016

Alar Puss | 12.10.2016

Kuigi oktoober hakkab juba keskpaika jõudma, võiks teatud ülevaate siiski anda, mis selles kuus taevasfääril näha on. Vaadakem seekord peamiselt “planeetide seisu”.
[...]

Septembritaevas 2016

Alar Puss | 12.09.2016

Esimene septembri dekaad on läbi saanud, kuid veel on ilmad peaaegu suvised. Pole ka ime – nii ookeanid kui õhustik on põhjapoolkeral suve jooksul soojenenud ning see annab oma panuse ka septembri ilmadesse. Pikaajalise keskmise temperatuuri osas võib võrrelda septembrit maikuuga. Ainult üha pikenevad ööd ei lase unustada, et on alanud mitmekuuline pikk protsess – suve üleminek talveks, mis alates 1980-ndate aastate lõpust alates ei pruugi sageli kohale jõudagi…
Sellisel juhul kestab suurema osa aastast ebamäärane sügiskevad: jahe, sajune ja tihti tuuline periood, mis maikuu saabumisel uue suve lähenemisest märku annab, kuna puud lehtivad, temperatuurid tõusevad ja ööd üha lühenevad. Kuigi ka suved võivad olla eriilmelised, päris vahele ei jää need kunagi. Milline ja kas üldse tuleb aga lähenev talv, seda on septembris võimatu ennustada, kuigi katseid selleks on alati tehtud ja tehakse edaspidigi…
[...]

Perseiidid 2016: vaatlus

Külalisautorid | 21.08.2016

Augusti teisel nädalal hoidis astronoomiahuviliste meeli elevil perseiidide meteoorivool, mis pidi ennustuste järgi sellel aastal olema eriti intensiiivne. Vastavasisuline informatsioon ringles alates nädala algusest ka meie ajakirjanduses. Etteruttavalt võib öelda, et vaatlejad, kellel jätkus kannatust reede varahommikuks ennustatud voolu maksimum ära oodata, pettuma ei pidanud. [...]

Struve kaare punkt Meegastemäel

Külalisautorid | 06.08.2016

Veel on Tartu Tähetorni õuel avatud näitus “Maailma mõõtmine” (kuni 30.09). Üks sündmus Valgamaal 29. juulil on selle näitusega üsna tihedalt seotud. Nimelt avati Otepää looduspargis Meegaste turismitalu õuel Struve kaare Arula punkti tähis. Talu õue läbib Tartu Rattamaratoni rada, lähedal on suusamaratoni põhirada. Nüüd on õuel tähistatud ka tükike UNESCO kultuuripärandit. [...]

Augustitaevas 2016

Alar Puss | 03.08.2016

Lõppenud on valged ööd, kui taevast enamus tähti kadunud oli. Augusti saabudes on taevas jälle kenasti tähtedega kaetud. Tõsi küll, esimesel augustinädalal on põhjakaares öö jooksul märgata veel nõrka kuma – oleme siiski veel astronoomiliselt valgete ööde ajastul, kui Päike ei lange alla 18 kraadi horisondist allapoole. Ametlikult kestab see aeg koguni 18. augustini, kuid juba enne 10. augustit on praktikas ööd juba mustad mis mustad. Kuu lõpu suunas kasvab öö pikkus pika sammuga ning kui kuu lõpp saabub, polegi päevad enam öödest palju pikemad. Samuti väheneb pidevalt hämarikuaja kestvus õhtuti ja hommikuti. [...]

Perseiidid 2016: tähesadu on võimalik

Jaak Jaaniste | 03.08.2016

Läheneb astronoomiahuviliste kokkutulek, läheneb ka perseiidide meteoorivoolu maksimum. Möödunud aastal läks meilt IMO-kirja 7 vaatlejat ja kokku 254 meteoori, mis on viimaste aastate tublim tulemus (vt http://www.imo.net/live/perseids2015/#observers). Tähelepanuväärne on, et vaatlejad täitsid IMO online-vormi iseseisvalt. See omakorda näitab, et meie hulgas on 4 – 5 vaatlejat, kes võivad algajaid juhendada. Palun olge aktiivsed uute vaatlejate kaasamisel! [...]

Soovitused Merkuuri ülemineku vaatamiseks

Janet Laidla , Kadri Tinn | 06.05.2016

9. mail saab selge ilmaga vaadelda Merkuuri üleminekut päikesekettast. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda ka tähetornis kuni võimalik näha on.

Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!

  1. Leia seltskond, kes vaatleb Merkuuri üleminekut päikeseteleskoobi või spetsiaalse filtriga kaetud teleskoobiga. Kindlasti toimuvad avalikud vaatlused Tallinnas, Tartus, Tõraveres ja Pärnus.
  2. Kasuta vaatluseks projektsioonimeetodit. Selleks:

      a) kinnita teleskoop või binokkel statiivile.

      b) säti teleskoop või binokkel varju järgi Päikese suunda. Kui vari paistab kõige väiksem, siis on õige suund käes. Kindlasti ära võta teleskoobilt ega binoklilt ettevalmistuste juures katteid eest ära! Kindlasti ärge kasutage Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      c) aseta binokli või teleskoobi taha valge kartong või muu tugevam valge alus, nii et see on teleskoobiga risti selle okulaari otsa pool (see ots, kust sisse vaadatakse) sellest mõnikümmend sentimeetrit eemal. Projektsiooniks on hea kasutada pikema fookuskaugusega okulaari ehk teisisõnu väiksemat suurendust. Ekraan, millele päikeseketas projekteeritakse, ei tohi olla päikesevalguses. Seni on parima tulemuse andnud Newtoni süsteemi peegelteleskoop (näiteks vana Mizar teleskoop). Kui kasutate otsevaate-teleskoopi või tavabinoklit, tuleks selle külge kinnitada varje. Eriti mõnus on, kui varje asub otsija ja okulaari vahel – siis tekitab kujutise ka otsija ja teleskoopi on selle abil mugav suunata.

      d) siis, kui teleskoop või binokkel on valmis seatud võib katiku eest ära võtta. Kui teleskoop on õigesti suunatud, siis paistab juba kartongil või alusel Päike. Pildi teravustamiseks saab kartongi/alust lähemale või kaugemale liigutada.

  3. Tee ise oma binoklile või teleskoobile spetsiaalsest filtrist kate. Selleks:

      a) leia kodust või tee sobivas suuruses pappkarp, mis parajalt üle teleskoobitoru või binokli mahuks ilma, et see sealt tuulega lihtsalt ära lendaks.

      b) tee üks külg lahti ja lõika teise külge ümmargune ava, mis tuleb katta filtrikilega (NB! Filtrikilega tuleb ümber käia ettevaatlikult, kriimustatud filter on silmanägemisele ohtlik).

      c) võta katik eest ära ja pane filter teleskoobi toru otsa, mis on suunatud Päikesele.

      d) sea teleskoop varju järgi Päikese suunas. NB! Kindlasti ära kasuta Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      e) Igaks juhuks kontrolli, et filter on ikka õiges otsas, mitte sealt, kust sisse vaatate.

Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega ümmarguse ava välja lõigates.

Et tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, tuleme tagasi esimese soovituse juurde – ühinege organiseeritud vaatlusega. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete oma käsutuses olevate vahenditega päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Reaalset plekkide seisu saate kontrollida lehelt: http://www.spaceweather.com/.

Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud.
1. ja neljas kontakt ei ole projektsiooni meetodi puhul näha, vesinik-alfa filtriga varustatud teleskoobiga võivad need kontaktid olla nähtavad, kui Merkuur siseneb või väljub päikese kettale kohast, kus parajasti paistab mõni protuberants.

Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53 (esimene kontakt), Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal 14:15 (teine kontakt). Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36.

Merkuur paistab Päikese kettale jõudvat idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat lõunapoolsele servale. Väga kenasti on üleminek animeeritud lehel: http://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2016-may-9