Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Septembritaevas 2022, 2. osa: Miira lugu

Alar Puss | 06.09.2022

Miira ja tema muutlikkus

Lõunakaar

Lõunakaar

Septembrikuu loo esimeses osas jõudsime muuhulgas ka Vaala tähtkujju. Seal paistab mõnikord üks sügisöö lõunataeva heledamatest tähtedest nimega Miira (omikron Cet). Just mõnikord, heledusega 2 tähesuurust. Mõnikord ja sealjuures enamasti aga ei paista selles suunas mitte midagi. Tõsi küll, teleskoobiga vaadeldes paistab Miira siiski alati, aga see võib siis olla minimaalselt vaid 10. tähesuuruse nõrk täheke. Seda kentsakat tähte on muidugi ammusest ajast tähele pandud ja ega siingi sarnaselt Algoliga, millest edaspidi ka lähemalt juttu teeme, just hea poisi staatust pole saadud. Muutlikkuse mõõdetud periood on suhteliselt pikk, 332 päeva, seega ligi kuu aega vähem kui Maa aasta.
[...]

Septembritaevas 2022: 1. osa.

Alar Puss | 31.08.2022

Päikesepaiste, pimedus ja nende saabumine

Käes on mihklikuu, september! Ühtlasi käib täie hooga aasta teine pool, mis keskeltläbi peaks olema suhteliselt sajusem, tuulisem ja pilvisem kui avapoolaasta. Tõepoolest, mõnedel aastatel ongi nii, et september ei paku eriti palju selget ilma. Võib aga juhtuda ka vastupidi ja siis saab astronoomiahuviline teha rahulikult oma taevavaatlusi. Enamjaolt juhtub midagi vahepealset… [...]

Keefeus

Augustitaevas 2022 – taaspimenenud ööd, planeedid, (langevad) tähed ja relatiivsusefektid

Alar Puss | 01.08.2022

Päevad ja ööd

Kevadeti on meil külas tädi Mai, keset suve saabus tädi Juuli, tema järel on nüüd sisse astunud ka onu August. Võrdõiguslastele on siinkohal paras pähkel hammustada, sest siin on ju selge sooline diskrimineerimine: aastas esineb koguni 2 naist ja vaid 1 mees… [...]

rivi2

Juulitaevas 2022

Alar Puss | 01.07.2022

Juulitaevas 2022 – ulme, teadus, uutmine ja reaalsus

Juulis on ööd veel valged, kuu kahel esimesel dekaadil pole selles osas suurt vahet juunikuu öödega. Päevad lähevad kuke sammu kaupa lühemaks ja ööd vastavalt pikemaks, aga need sammud on väga lühikesed. Alles kuu viimasel kümnendil on märgata pimeduse otsustavat süvenemist ja kuu lõpp pakub öötundidel juba ilusat täherohket taevavõlvi, kuigi üha nõrgenev kesköökuma põhjakaares on siiski veel alles. Eks seegi ole teatud liiki kalender. Varasematel sajanditel, kui kalendrid polnud veel levinud, pidi meie kodumaa põllumees teadma: valgete ööde lõppemine tähistab ühtlasi heinateo lõppu ja viljalõikuse algust. Lisaks muidugi ka seda, et sügis pole enam väga kõrgete mägede taga…
[...]

Juunitaevas 2022

Alar Puss | 01.06.2022

Juunitaevas 2022 – kiirgav Päike, hommikused planeedid ja nähtamatud kesköised udukogud.

Käes on juunikuu, tuues kaasa aasta kõige pikemad päevad, kõige kõrgemalt käiva Päikese ning lühikesed valged suveööd. Koit ja Hämarik kohtuvad igal ööl, eriti ilus on see vaatepilt muidugi selge ilma korral.
Juunis on samuti suvine pööripäev.
Ongi nagu kõik juba öeldud, võiks jutu lõpetada. Aga siiski. Ka detailid räägivad…
[...]

TalTechi teadlane püüdis satelliit Hämariku esmakordselt pildile

Helle Jaaniste | 12.10.2021

Kui eelmise aasta septembri algul lennutati kosmosesse Tallinna Tehnikaülikooli satelliit Hämarik, ei osanud asjaosalised arvata, millal õnnestub orbiidil “kihutav” objekt ükskord pildile püüda.

Vähem kui aasta hiljem, 17. augusti hilisõhtul teavitas Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Dzmitry Kananovich oma sõpru ja kolleege sõnumiga: “Tere õhtust! 30 minutit tagasi märkasin, et taevas on selge. Ja… TTU100 teeb väga sobiva möödalennu kell 22.55!”

Nüüd tuli Dzmitryl kiiresti süsteem pildistamiseks valmis seada – see võttis vähem kui 10 minutit ning esimesed pildid olidki käes!
“Siin see on. Kellaaeg 22:56:55, kaugus satelliidist umbes 792 km. Heledus on ~10 magnituudi. Muidugi on mul rohkem pilte,” teatab ta oma sõnumis, kus on näha ka fotod.

Hämarik

Pildi keskel olev täpike oli TTU100 – Tallinna Tehnikaülikooli satelliit Hämarik, mis lennutati orbiidile ESA raketiga 3. septembril 2020. Pildil nähtavad pikad jooned on taevas olevate tähtede jäetud jäljed, mis moodustuvad 2 sekundi pikkuse säri käigus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[...]

Andromeeda galaktika ehk M31 pildistatud Eestist eelmise aasta augustis. Foto: Dmitri Gostev

Suvetaevas 2021

Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi | 12.07.2021

Viimaste nädalate päevaseid temperatuure vaadates ja tunnetades käib suvi täie hooga ja näib, et käib vähemalt mõni aeg veel edasi. On viimane aeg mõne sõnaga kirja panna, et mida enne sügist pööripäeva taevast näha võib ja milliseid astronoomilisi sündmusi see soe ja suhteliselt selge periood pakub. [...]

asf

Kevadtaevas 2021

Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi | 08.04.2021

Kevad on saabunud ja sellega koos kevadine taevas. Ühelt poolt toovad kuivemad ilmad enesega kaasa selgemat aega, teiselt poolt tähendab kevadise pööripäeva möödumine, et ööd on nüüd päevadest lühemad ning üha lühemaks jäävad. Seega tähistaevast ei tohiks lasta seal õues niisama särada, vaid seda esimesel võimalusel nii silma kui teleskoobi abil uurida. [...]

Tuuleratta galaktika ehk M101 asub Suures Vankris ja on oma grupis üks suurimaid. Foto: Raivo Hein

Talvetaevas 2021

Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi | 17.01.2021

Pööripäev on läbi ja talv on käes ning saabunud on aeg vaadata, mida meile see osade poolt vihatud ja teiste poolt armastatud aastaaeg tähistaeva ja muude astronoomiliste südmuste poolest pakub. Mis sest, et realistiks jäädes tuleb tunnistada, et tõenäoliselt väga tihti me selget taevast tulevatel kuudel näha ei saa. Muidu vaadata oleks küll ja küll. [...]

Päike lahkub pesast

Jaak Jaaniste | 26.12.2020

21. detsembril oli talvine pööripäev. Meile tuli termin ilmselt saksa keelest, kus Sonnenwende tähendab samuti päikesepööret ehk siis pööripäeva. Astronoomilises terminoloogias on seevastu kasutusel päikeseseisak (ingl. solstice, vene солнцестояние).
Aga mis siis seisis ja mida siis pöörati? [...]