Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Päikesevarjutus 20. märtsil 2015

Helle Jaaniste | 12.03.2015

20. märtsil on Eestis näha osaline päikesevarjutus. Varjutuse algab kell 11.00 (Tartus, aga ajad kehtivad ligikaudu kogu Eestis) ja lõpp on kell 13.17. Selle ajaga liigub kuuketas üle Päikese, kõige suurem osa päikesekettast (77,7 % läbimõõdust, 73 % pindalast) on kaetud kell 12.09.
Täielik päikesevarjutus jääb meist umbes 1500 km loodesse: on näha Atlandi ookeani põhjaosas, Fääri saartel ja Teravmägedel. Kuu katab seekord Päikese peaaegu kolmeks minutiks (2min 47 s).
[...]

Märtsitaevas 2015

Alar Puss | 10.03.2015

Märts on paastukuu, nagu ütleb Eesti rahvakalender. Kuigi astronoomiline kevade algus tuleb alles 21. märtsil, tuntakse märtsi siiski tervikuna kui esimest kevadkuud.
Üldiselt on selleks ka põhjust: küllaltki sageli paistab Päike, tekitades tüüpilise „märtsiilma“ – päeval sula, öösel külm. Kuigi mõni eriti visa ja hilinenud pakane võib ka märtsipäevadel veel kergeid miinuseid tekitada. Loomulikult mõjuvad üha harilikumaks muutuvad sulailmad lumikattele, mis märtsi lõpuks on enamasti kadunud. Kui muidugi üldse oli, millel sulada, sest ühena neljast aastaajast kipub viimase 27 aasta vältel talv mõnikord Eestis „vahele jääma“. Paraku võib selliste, olematute talvede ritta lisada ka lõppeva talvehooaja. See aga ei sega lootmast märtsis ilusaid ilmu, loomulikult ka selgeid öid. [...]

Euroopa katsetas eksperimentaalset kosmoselaeva

Janet Laidla | 13.02.2015

IXV pärast edukat kosmoselendu. Pildi autor: ESA–Tommaso Javidi, 2015

IXV pärast edukat kosmoselendu. Pildi autor: ESA–Tommaso Javidi, 2015

Sel nädalal katsetas Euroopa Kosmoseagentuur oma eksperimentaalset kosmoselaeva IXV (Intermediate eXperimental Vehicle ehk Vahepealne Eksperimentaalsõiduk). Laev on viis meetrit pikk, 1,5 meetrit kõrge ja 2,2 meetrit lai ning kaalub vaid kaks tonni.

Kosmoselaev startis 11. veebruaril kanderaketi Vega pardal Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomilt Kourou’st ja selle lend kestis 100 minutit. IXV missioon ei viinud seda võrreldes NASA Orioni kapsliga väga kaugele maapinnast, vaid 412 kilomeetri kõrgusele. Langevarjudega varustatud laev kukkus Vaiksesse ookeani, kust see üles korjati ning viiakse laboratooriumi, et uurida, kuidas laev lennule vastu pidas.

Euroopa Kosmoseagentuuri jaoks on tegemist uut tüüpi missiooniga, mis on aluseks mitmetele erinevatele missioonidele, sh ka mehitatud missioonid Euroopa oma kosmoselaevadel ja Rahvusvahelise Kosmosejaama teenindamine. Eesmärk on tagada ka Euroopa Kosmoseagentuurile autonoomne kosmose transpordi võimekus, mis on praeguses päevapoliitilises olukorras olulisem kui kunagi varem.

100-minutise lennu tulemusi kasutatakse järgmise kosmoselaeva Pride kavandamisel, mis stardib samuti kanderaketi Vega küljes, kuid on võimeline maanduma lennurajal nagu Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu kunagised kosmosesüstikud. Kuigi NL kosmosesüstik ei läinud reaalselt kunagi käiku ning ka Ameerika Ühendriigid on tänaseks kosmosesüstikute lennud lõpetanud, sunnib kosmoselendude väga kõrge hind insenere taas mõtlema korduvalt kasutatavatele kosmoseaparaatidele.

Oluline oli missioon ka kanderaketi Vega jaoks. Vega on väike ja võrdlemisi odav kanderakett, mille mitmekülgsus aitab kosmoseagentuuril kulusid kokku hoida. IXV oli siiani raskeim last, mille Vega on orbiidile viinud. Oluline oli ka Vega teine lend ja mitte ainult seetõttu, et see viis orbiidile ESTCube-1, vaid siis näidati võimekust viia ühe kanderakteiga satelliite erineva kõrgusega orbiitidele.

Vaata lisaks:

http://www.esa.int/Our_Activities/Launchers/IXV/ESA_experimental_spaceplane_completes_research_flight

Veebruaritaevas 2015

Alar Puss | 05.02.2015

Kätte on jõudnud veebruar, eesti rahvakalendri järgi küünlakuu. Küünlapäev, 2. veebruar, on tuntud ka kui talvepoolitaja: sealt edasi nimetataks talve kevadtalveks.
Veebruaris on päev detsembri-jaanuariga võrreldes pikem, Päike käib juba kõrgemalt ning muudab pakaseööde järel päevakülma jaanuariga võrreldes kergemini talutavaks. Ilusa ilma korral on mõnikord ka nii, et päeval sulatab, öösel külmetab. Kõigest eelnevast hoolimata on veebruar ometigi Eestis statistiliselt kõige külmem kuu, st keskmiselt kõige sagedamini talve jooksul jõuavad veebruaris meieni külmad arktilised või mandrilised õhumassid. Sellest tulenevalt on lootust, et veebruar pakub jaanuarist rohkem selgeid ilmu, mida saab kasutada astronoomilisteks vaatlusteks. [...]

New Horizons

New Horizons teel Pluutole

Kadri Tinn | 07.01.2015

Kääbusplaneedi Pluuto juurde suunduv NASA kosmosesond New Horizons  lülitus 6. detsembril edukalt sisse pärast viimast uinakut enne missiooni olulisimat möödalendu Pluutost.  Kosmoseaparaadilt jõudis esimene teade Maale pärast tööle lülitumist Eesti aja järgi 7. detsembril  umbes kell 4.30 ning 4.52 kinnitasid missioonijuhid, et aparaat on täiesti töövalmis ning kõik süsteemid on korras.

[...]

Jaanuaritaevas 2015

Alar Puss | 06.01.2015

Kuigi päevad muutuvad aegamööda pikemaks, on jaanuarikuus ööd endist viisi väga pikad ja selge ilma korral sageli pakaselised, sest keskelt läbi on ilm jaanuaris isegi külmem kui detsembris.
Kui aastaajad kulgevad normaalselt ja talv ei jää tulemata, on jaanuaris püsiv lumkate. Päike käib veel väga lühikest ja madalat rada. Seega pole imestada, et jaanuaris kipub temperatuur isegi päeval taeva selginedes langema. [...]

Südatalvine sabatäht

Jaak Jaaniste | 02.01.2015

Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...]

Üks samm Marsile lähemale

Janet Laidla | 31.12.2014

Kapsel maandub pärast edukat katset. Autor: NASA/James Blair

Kapsel maandub pärast edukat katset. Date: 12/05/14
Location: MH-60s Helicopter, Pacific Ocean
Subject: EFT-1 Splashdown
Photographer: James Blair / NASA

Üks lõppeva aasta suuri samme kosmosetehnoloogia vallas oli kahtlemata Orioni kosmosekapsli lend detsembri alguses. 5. detsembril katsetas Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur edukalt mehitatud lendude jaoks mõeldud kapslit Orion. See on esimene reaalne mehitatud kosmoselendudeks mõeldud lennumasin, mis on mõeldud pikemateks ja kaugemateks kosmoselendudeks. [...]

Kosmosesond Hayabusa 2 startis

Kadri Tinn | 04.12.2014

Jaapani kosmoseagentuuri JAXA missioon Hayabusa 2 startis 3. detsembril kell 6:22 Eesti aja järgi Tanegashima kosmosekeskusest. Hayabusa2 missioon on pretensioonikas, asteroidile 1999 JU3 saadetakse kosmosesond, kolm kulgurit ja üks väike maandur. Lend asteroidini kestab peaaegu neli aastat ning pärast seda kulub sondil kaks aastat, et tuua asteroidilt tagasi kivimiproovid. [...]

Detsembritaevas 2014

Alar Puss | 02.12.2014

Käes on aasta viimane kuu, detsembrikuu, jõulukuu. Eksivad need (eelkõige kommertstegelased ja need, kes lasevad endid kommertstegelaste reklaamidest hullutada), kes juba novembris või koguni oktoobris „jõuluralliga“ alustavad! Tegelik jõuluaeg koos jõuluettevalmistusetega algab toomapäeval, 21. detsembril. Isegi siis on kasulik kuuse toomisega ehk päev-paar viivitada – kuusk peab vastu pidama kolmekuningapäevani. [...]