Oktoobritaevas 2015

Alar Puss | 07.10.2015

Oleme jõudnud oktoobrikuusse, mis on rahvakalendris tuntud viinakuuna. Ilm on oktoobris tüüpiliselt sügisene, olgu see siis kuiv või sajune. Kuigi kuu absoluutne maksimum küündib 22 soojakraadini, on sellised suve meenutavad ilmad pigem haruldased. Teiselt poolt küünib ka mõõdetud miinimum päris madalale, ümmardatult -19 kraadini. Selline olukord vastab juba korralikule talvele. Õnneks on ka sellised äärmused haruldased. Siiski võib oktoobris lund sadada juba kuu algusest peale. Enamasti valitsevad oktoobrikuudel siiski sagedased vihmaperioodid, selgemad ilmad toovad kaasa öiseid miinuskraade. Edasises jutus eeldame selget ilma.

Taevaülevaadet võiks sedapuhku alustada planeetidest, mis hommikutaevas ilusasti säravad. Enne kuu keskpaika on kella 5 paiku ja umbes +-tund selle ümbruses idataevas näha ilusat pilti: kõige kõrgemal (kuid mitte eriti kõrgel) särab briljantse Koidutähena planeet Veenus, tema kõrval asub Reegulus Lõvi tähtkujust (Veenus möödub Reegulusest 9-ndal 3 kraadi kauguselt).
Teine “tähepaar” on mõneti madalamal ja vasakul: madalam neist on Jupiter. Jupiteri naabriks olev Marss paikneb temast veidi kõrgemal. Ka Jupiter on silmapaistvalt hele, seevastu Marss on palju tuhmim, olles umbes sama hele kui Suure Vankri (asub siis parajasti kirdetaevas) kõige heledamad tähed. Seega nn “absoluutarvestuses” pole Marsi heledusel häda midagi. Kannatada saab oktoobris aga palja silmaga Marsi punaka värvuse eristamise võime.

Kogu sellele “kambale” lisab ilu üha kahaneva vana Kuu sirp, mis kirjeldatud piirkonnas paikneb 8-ndast 10-nda oktoobrini. Ka 11-ndal tasub vanakuu sirp üles otsida, sest siis ehk aitab Kuu lähedus üles leida Merkuuri, mis just 11-nda paiku samuti hommikusse madalasse koiduvöösse ilmub. Merkuur asub Jupiterist ja Marsist veelgi rohkem vasakul ja madalamal. Merkuur tõuseb edaspidi kuni 2 tundi enne Päikest, eriti lähedale ta teistele planeetidele ei ulatu. 25-nda paiku kaob Merkuur koiduvalgusse.

Marss ja ja Jupiter on kõige enam lähestikku 17-ndal oktoobril, kui Marss möödub Jupiterist vaid 0.4 kraadi põhja poolt. See on vähem kui täiskuu läbimõõt!
Ka Veenus jõuab kuu teises pooles Marsi ja Jupiteri lähedale. Veenus möödub Jupiterist 26-ndal oktoobril 1.1 kraadi lõuna poolt. Kõik kolm planeeti, kaks väga heledat (Veenus ja Jupiter) ning üks tuhmipoolne (Marss), on vaadeldavad Lõvi tähtkujus, Merkuur aga Neitsi tähtkujus.

Lisaks planeetidele on hommikuses lõunataevas ka teisi heledaid tähti. Madalas lõunakaares särab Siirius, heledaim päris täht taevas. Paraku Veenus ja Jupiter on Siiriusest veelgi heledamad. Kõrgemal lõunakaares võime leida kolm suhteliselt heledat tähte sirges reas – Orioni vöö. Sealt edasi saame kokku panna ka Orioni tähtkuju täielikult, sest heledaimad tähed Orionis asuvad diametraalselt vastassuunas tähtkuju äärtes: punakas Betelgeuse (ülal vasakul) ja sinakas Riigel (all paremal). Siirusest kõrgemal asuv hele täht on Prooküon, veel kõrgemal aga asuvad kaks suhteliselt heledat tähte Kaksikute tähtkujust: Polluks (allpool) ja Kastor (ülalpool). Tähtkuju ise meenutab ristkülikut. Kaksikutest lääne poole (paremale) jääb Sõnn, heleda ja taaskord punaka tooniga tähega, nimeks Aldebaran. Aldebaran on Sõnni silmaks ja peaks, pikad sarved on sihitud vasakule ja veidi üles. Päris kõrgel leiame heleda Kapella Veomehe tähtkujust. Madalas põhjakaares paistavad heledad tähed Veega (paremal) ja Deeneb.
Nagu näha, on sedapuhku hommikutaevas kaks Marsi moodi tähte, mis on Marsist heledamad ja paistavad rohkem punased kui Marss ise. Marss on praegu oma heleduse miinimumi lähedal.

Mida näeme aga õhtuti? Kohe pimedaks minnes näeme neidsamu Veegat ja Deenebit kõrgel lõunakaares. Neist madalamal paikneb Altair. Läänetaevasse jääb (jällegi!) oranži tooni Arktuurus. Kuna aga Marssi õhtuti ei näe, ei saa segiminekut tekkida.

Seletusi: Taurus – Sõnn; Gemini – Kaksikud; Auriga – Veomees; Ursa Major – Suur Vanker; Ursa Minor – Väike Vanker; Cygnus – Luik; Lyra – Lüüra; Aquila – Kotkas; Cetus – Vaal; Aquarius – Veevalaja; Pisces – Kalad; Aries – Jäär; Triangulum – Kolmnurk; Capricornus – Kaljukits.

Kui mõni tund juba pime on olnud, näeme tüüpilist sügisõhtute taevast, kus suures osas taevast puuduvad heledad tähed. Lõunakaares paikneb ulatuslik „vesine taevaala“, kus tähtkujude nimed on seotud veega ja vaatepilt ise ka… vesine…
Madalas lõunataevas paistab Vaal, mille vasakus küljes olev tähekaar meenutab ehk tõesti veeelaniku saba. Sellest sabast allpool kagutaevas paistab esmapilgul üpris seosetu nõrkade tähtede kogum, tähtkuju nimetuseks on Eriidanus, “üle maailma ääre voolav jõgi”. Vaalast paremale (läände) jääb Veevalaja. Kuigi Veevalaja tähed on veel tuhmimad kui Vaala heledamad tähed, on viltuse anuma mulje ehk siiski tabatav. Kahest eelnevast kõrgemal paikneb Kalade tähtkuju. See kujutab endast kahte kujuteldavat õngenööri, mis lõikuvad all vasakul terava nurga all. Kummagi õngenööri otsas on eristatav ka midagi kujuteldava kala taolist. Idapoolse (vasaku) õngenööri vasaku külje kõrval on midagi jäära sarve taolist. Tegu ongi Jäära tähtkujuga, eelnevaist märksa väiksem, kuid selge joonisega, ka tähed on heledamad. Jäärast kõrgemal on pisike Kolmnurga tähtkuju, mis tõesti meenutab võrdhaarset kolmnurka.
Kolmnurgast, Jäärast ja Kaladest veel kõrgemal paiknevad kaks suurt ja „vesisest taevaalast“ heledamate tähtedega tähtkuju: vasakul ketikujuline Andromeeda ja paremal ruudukujuline Pegasus. Koos võib see moodustis mõneti meenutada Suurt Vankrit, mis ise asub õhtuti põhjataevas, kuid mitte väga madalal.
Otse seniidis paikneb W-kujuline Kassiopeia, tähed ummbes sama heledad kui Suures Vankris.

Mööduvad tunnid, läheneb hommik. Edasist kirjeldab loo esimene pool.

Huvi korral saab 30-ndal oktoobril ajavahemikus kell 0.16 kuni kell 1.20 vaadelda Aldebarani kattumist Kuuga. Kuu on siis 3 päeva vanem kui täiskuu.

Kuu faasid.

• Viimane veerand 4. oktoobril,
• kuuloomine 13. oktoobril,
• esimene veerand 20. oktoobril,
• täiskuu 27. oktoobril.

Märksõnad: tähistaevas, Tartu Observatoorium, Tartu Tähetorn