Marsi vastasseis 2010: soovitusi vaatlemiseksTaavi Tuvikene | 26.01.2010 Marss on juba mõnda aega märku andnud, et on vastasseisu jõudmas: heledus on kasvanud, planeedi ketas on teleskoobis paistnud järjest suuremana ning detsembri teisest poolest alates on Marss liikunud tähtede suhtes tavapärasest vastassuunas. Kuigi vastasseis leiab aset jaanuari viimastel päevadel, siis õhtused vaatlustingimused veebruaris veel paranevad. Marss asub kuni maikuuni Vähi tähtkujus, Kaksikute tähtkuju heledatest tähtedest Kastorist ja Polluksist ida pool. Praegu särab Marss õhtuti ida suunas, kulmineerudes pärast südaööd lõuna suunas enam kui 50 kraadi kõrgusel ning paistes veel hommikustele vaatlejatelegi lääne suunas. Marsi leidmisega ei tohiks selge taeva korral raskusi tekkida, sest iseloomulikult oranž planeet on heledam kõigist tähtedest peale Siiriuse. (Taevakaarti vaata veebruarikuu taevaülevaatest.)  Marsi silmus 2009-2010. Marss on paigal 20. detsembril ja 10. märtsil ning vastasseis leiab aset 29. jaanuaril. Marsi ketas on kõige suurem silmuse keskel. Novembri esimestel päevadel liikus Marss läbi Sõime täheparve (M44). Marsi vastasseisud leiavad aset iga 26 kuu ehk kahe aasta ja kahe kuu tagant, kui Maa jõuab ümber Päikese tiireldes Marsile ringiga järele ja möödub temast. Maa pealt vaadates näeme, kuidas tähtede suhtes tavapäraselt ida poole liikuv Marss jääb seisma, liigub seejärel ligi kolm kuud vastassuunas, jääb uuesti seisma ning hakkab siis jälle ida suunas liikuma. Kokkuvõttes joonistab Marss taevasse silmuse, nagu on näha juuresoleval joonisel. Seda on lihtne omal käel jälgida, tuleb vaid taevasse vaadates Marsi asukoht tähtede suhtes meelde jätta (või kaardile märkida), et nädala-paari pärast võrrelda.  Marss teleskoobis: näha on polaarmüts ning heledamad ja tumedamad alad. Foto: Meelis Tiitson Teleskoobiga vaatlejaile on oluline, et Marsi ketas paistaks võimalikult suurena ning planeet oleks võimalikult kõrgel taevas, et õhuvirvendused vaatlemist kõige vähem segaksid. Marsi ketas on seekordse vastasseisu ajal suurim jaanuari lõpus (14.1 kaaresekundit), kahanedes veebruari lõpuks 12.2 ja märtsi lõpuks 9.3 kaaresekundini. Kulminatsiooni kellaaeg nihkub aga poole ühelt öösel jaanuari lõpus kella kümnele õhtul veebruari lõpus ja kella üheksale (suveaja järgi) märtsi lõpus. See tähendab, et parim aeg Marsi vaatlemiseks on veebruaris ning märtsi teises pooles jääb planeedi ketas detailide nägemiseks juba pisut väikeseks. Kuna Marss pöörleb ümber oma telje 24 tunni ja 37 minutiga, siis sama külge näeme igal õhtul 37 minutit hiljem, võrreldes eelmise õhtuga. Ühel ja samal kellaajal vaadeldes aga jääb mulje, nagu pöörleks Marss vastupidises suunas. See-eest ühe öö jooksul Marssi pikemalt jälgides võib näha suuremat osa Marsi pinnast. Hea kujutise korral ja suure suurendusega vaadeldes võib Marsil näha polaarmütsi ning heledamaid ja tumedamaid alasid. Seejuures võib jälgida, kuidas põhjapoolkera polaarmüts lähiajal kahanema hakkab, sest Marsi põhjapoolkeral algab kevad. Kui Marsil juhtub aga suurem tolmutorm olema, siis muutub osa Marsi pinnast või kogu pind ühtlaselt oranžikaks. Seega tasub planeedil silma peal hoida või teda korduvalt pildistada, sest Marss on pidevas muutumises. Vaata lisaks:
Märksõnad: Marss, vastasseisud |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
