Tähistaevas veebruaris 2010Helle Jaaniste | 27.01.2010 Veebruar on külm kuu, võibolla just sellepärast tunduvad tähed säravat eriti eredalt. Praegu on paras aeg otsida üles ja õppida selgeks Talvekuusnurga tähed, siis on meil mõnus kuni varakevadeni taevas orienteeruda. Talvekuusnurk ei ole astronoomias ametlik tähtkuju, aga ta on heaks abimeheks teiste tähtkujude meeldejätmisel. Moodustub ta kuue tähtkuju heledametest tähtedest: Kapella Veomehest, Aldebaran Sõnnist. Riigel Orionist, Siirius Suurest Penist, Prooküon Väikesest Penist ning Kastor ja Polluks Kaksikutest. Tänapäeva kaupmeeste keeles: võtad ühe – saad kuus.  Talvekuusnurk. Taevakaart vastab 15. veebruarile kell 21.00. Abiks olgu see mõnede kriipsujukude ja nimedega taevakaart. Alustada võib orienteerumist Suurest Vankrist, Põjanaelast või Orionist – valik on teie. Planeetidest, Päikesest ja Kuust veebruarisMerkuur asub veebruari alguses Amburi tähtkujus, 10. veebruaril läheb Kaljukitse tähtkujusse. Tema heledus on küll 0 tähesuurust, kuid planeet kaob koiduvalgusesse. Veebruari esimeste nädalate hommikutel on planeet teoreetiliselt nähtav madalal kagutaevas, praktikas jääb ilmselt püüdmatuks. Veenus võtab läänetaevas kindlalt sisse oma koha Ehatähena; veebruari alguses loojub ta paarkümmend minutit pärast päikeseloojangut, kuu lõpus juba terve tunni hiljem. Planeet on väga hele – -3.8 tähesuurust, seepärast peaks ta leitav olema juba kuu teisel nädalal. Kuu alguses on Veenus Kaljukitse tähtkujus, 9. veebruaril läheb Veevalajasse. Planeedi ketas on umbes 10 kaaresekundit, faas 0.9. Marss on vaadeldav kogu öö, asub Vähi tähtkujus, Talvekuusnurgast veidi ida pool, vasakul. Kuu alguses on ta umbes 3 kraadi kaugusel Praesepe (Sõime) hajusparvest. Et Marss oli vastasseisus jaanuaris, siis nüüd tema kaugus Maast suureneb kiiresti. Heledus kahaneb veebruari jooksul -1.1 tähesuuruselt -0.6 tähesuuruseni, kahaneb ka ketta läbimõõt: 14.0 kaaresekundit kuu alguses, 12.2 kaaresekundit kuu lõpus. Veebruaris on seega viimane aeg teleskoobivaatluste ja fotode tegemiseks. Ümbritsevatest tähtedest on Marss ikka veel palju heledam, seepärast väga hästi leitav. 26. veebruari öösel/varahommikul möödub Marsist umbes kuue kraadi kauguselt väga hele Kuu (faas 0.9). Jupiter asub Veevalaja tähtkujus, tema heledus on -1.9 tähesuurust. Sügisest saadik kaunistas planeet meie õhtutaevast, nüüd annab ta oma koha Veenusele. Esimestel nädalatel võib veel teda madalal läänetaevas leida, kuu lõpus loojub ta juba Päikesega koos (ühendus Päikesega 28.02). Veebruari keskel asuvad Jupiter ja Veenus üsna ligistikku (16. veebruaril vähem kui üks kraad teineteisest), otsida tuleb neid üsna kohe pärast päikeseloojangut. Binoklis kindlasti ilus vaatepilt, palja silmaga on Jupiteri siis juba raske leida. Saturn asub Neitsi tähtkujus. Kuu alguses tõuseb ta õhtul kella kümne paiku, lõpus juba enne kella kaheksat. Seega muutuvad mugavamaks teleskoobivaatlused. Saturni heledus on 0.7 tähesuurust, ketta läbimõõt 19 kaaresekundit. Tema rõngas on endiselt kitsuke, alla ühe kümnendiku läbimõõdust. 2.-3. veebruari öösel möödub Saturnist umbes 10 kraadi kauguselt Kuu (faas 0.8). Päike liigub veebruaris Kaljukitse tähtkujust Veevalaja tähtkujussse (16.veebruaril kell 12.13), päikesemärkide järgi astub 21. veebruaril Veevalaja märgist Kalade märki. Veebruari alguses kulmineerub Päike vaid 13.5 kraadi kõrgusel, lõpus peaaegu 24 kraadi kõrgusel. Päev pikeneb sel kuul 2 tundi, kuu lõpus on see 10.5 tundi. Kuu faasid:
Märksõnad: tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
