Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Alanud aastakümne parim Marsi vastasseis

Taavi Tuvikene | 24.01.2010

Taas on kätte jõudnud aeg, kui Marss on hästi vaadeldav. Enamuse ajast veedab punane naaberplaneet meist kaugel, varjudes Päikese kumasse või paistes lihtsalt pisikesena. Kuid veidi enam kui iga kahe aasta tagant jõuab Maa oma orbiidil Marsile järele ja möödub temast ning siis näeme me Marssi taevas heleda ja võrdlemisi suurena.

Seekordne Marsi vastasseis leiab aset 29. jaanuaril. Maale lähimas asendis on Marss aga kaks päeva varem, 27. jaanuaril, kui kaht planeeti lahutavad 99.33 miljonit kilomeetrit. Marss särab siis taevas heledusega -1.2 tähesuurust ning planeediketta näiv läbimõõt ulatub 14.1 kaaresekundini.

Kõik Marsi vastasseisud ei ole aga kaugeltki võrdsed ja selle põhjuseks on Marsi piklik orbiit. Marss liigub ümber Päikese kord sellest eemaldudes ja siis jälle lähenedes. Kaugeimas asendis on Marss Päikesest 249 ja lähimas asendis 207 miljoni kilomeetri kaugusel. Maa orbiit on seevastu palju lähedasem ringjoonele, kaugus Päikesest muutub 147 ja 152 miljoni kilomeetri vahel. See tähendab, et olenevalt Marsi asendist oma orbiidil võib Marsi ja Maa vaheline kaugus vastasseisu ajal olla 56 miljonist kuni 102 miljoni kilomeetrini. See on pea kahekordne erinevus! Lähimas asendis paistab Marss 25-kaaresekundilise kettana, kaugeimas asendis kõigest 14 kaaresekundi suurusena.

Marsi vastasseisud: kulmineerumiskõrgus Eestis ja ketta näiv läbimõõt kaaresekundites.

Marsi vastasseisud: kulmineerumiskõrgus Eestis ja ketta näiv läbimõõt kaaresekundites.

Selliseid vastasseise, kus Marss tuleb Maale ligemale kui 60 miljonit kilomeetrit, nimetatakse suurteks vastasseisudeks. Selgub, et suured vastasseisud korduvad umbes iga 15 aasta järel: kui eelmine oli 2003. aastal, siis järgmine tuleb 2018. Paraku ei ole suured vastasseisud Eestist vaatlemiseks sugugi head, kuna nad leiavad aset suvisel ajal, kui Marss käib taevas väga madala kaarega, kulmineerudes vaid mõne kraadi kõrgusel. Suure ketta läbimõõdu nullib ära Maa atmosfääri virvendus, nii et huvitavaid detaile ei ole planeedi pinnal lootust näha.

Käesolev, 2010. aasta vastasseis on Eesti vaatlejatele selle poolest aastakümne parim, et Marss liigub vastasseisu ajal Vähi tähtkujus, kulmineerudes koguni 53 kraadi kõrgusel. Kui planeet on taevas nii kõrgel, siis avaldab atmosfäär vaatlemisel palju väiksemat mõju ning võimalus pinnadetaile näha on palju suurem. Vaid 2020. ja 2022. aasta vastasseisud tõotavad hulga paremat vaatemängu, kuid neid tuleb veel pikalt oodata.

Vaata lisaks:

Märksõnad: ,