Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Lühiülevaade 2011. aasta planeetide nähtavusest

Külalisautorid | 05.01.2011

Planeetide aasta 2011 on ehk “soodsaim” Merkuurile: sedapuhku on ta vaadeldav aasta jooksul neljal perioodil, millest kolm jäävad hommikutundidele: jaanuari algul, septembri algul ja detsembri lõpul on Merkuur “broneeritud” varastele ärkajatele, olles leitav koidukuma taustal. Üks vaatlusperiood, märtsi teine pool, jääb siiski ka õhtuse ehataeva tarbeks. [...]

Veel 4. jaanuari päikesevarjutusest

Külalisautorid | 03.01.2011

Eestis on 4. jaanuaril 2011 nähtav suurefaasiline osaline päikesevarjutus. Varjutuse algus on Tartus (ligikaudu ka kogu Eestis) kell 9.29, maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab kuu 85 protsenti päikeseketta diameetrist ja 80 protsenti pindalast. Varjutus lõpeb kell 12.16. [...]

jaanuaritaevas

Tähistaevas jaanuaris 2011

Helle Jaaniste | 01.01.2011

Head uut aastat! Jaanuaris on ööd pikad, veel läheb vara pimedaks. Aga valguse võidukäigul on juba hoog sees, seda me võime igapäevaselt jälgida. Ehk annab ilmataat ka selget ilma, et näeksime päeval päikest ja öösel tähti. Muidugi toovad selged ööd endaga kaasa külma, aga inimesed on selle vastu välja mõelnud mõnusad soojad riided. [...]

Osaline päikesevarjutus 4. jaanuaril 2011

Külalisautorid | 29.12.2010

4. jaanuaril 2011. aastal toimub osaline päikesevarjutus. Varjutus algab kell 9.29 ja lõpeb kell 12.16. Varjutuse maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab Kuu umbes 85 protsenti Päikese näivast diameetrist. [...]

Kust on pärit Universumi ehituskivid?

Elmo Tempel | 17.12.2010

Meie koduplaneet Maa, mis on üks kaheksast planeedist Päikesesüsteemis, on ainult üks pisike osa meid ümbritsevast Universumist. Vaadates selgel ööl taevasse, näeme seal tuhandeid tähti, millest igaühe ümber võib tiirelda mitmeid planeete, ehk isegi selliseid nagu Maa. Kõik need tähed kokku, mida me öötaevas näha võime, moodustavad tegelikult ainult pisikese osa meie kodugalaktikast Linnuteest, mis ühtekokku koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Galaktikad, mis võivad olla meie Linnuteest nii väiksemad kui suuremad, ongi peamisteks Universumi ehituskivideks. [...]

Taevakaart

Tähistaevas detsembris 2010

Helle Jaaniste | 30.11.2010

Sügisvihmad on viimaks möödas, ehk jääbki meil püsima ilus lumine talveilm. Ärme siis viriseme külma pärast, paneme soojad riided selga ning naudime lühikesel päeval kena päikest ja pikkadel öödel säravaid tähti. [...]

Tähistaeva retk #2: Albireo ja Gamma Andromedae

Taavi Tuvikene | 28.11.2010

Sügisõhtutel on taevas korraga kaks heledat tähte, mis paistavad küll palja silmaga, kuid mille tõeline ilu avaldub alles väikese teleskoobiga vaadeldes. Mõlemad on suure värvikontrastiga kaksiktähed, koosnedes kollasest ja sinisest komponendist. Üht neist peetakse ilusaimaks kaksiktäheks terves tähistaevas. Daamid ja härrad, lubage tutvustada – Albireo ja Gamma Andromedae! [...]

Taevakaart (november 2010)

Tähistaevas novembris 2010

Helle Jaaniste | 01.11.2010

Pikad ja pimedad sügisõhtud oleks nagu loodud astronoomiahuvilistele. Kahjuks meie laiuskraadil jagub selget taevast üsna vähe. Aga loodetavasti saame aeg-ajalt siiski ka päikest ja tähti näha. [...]

Andromeeda ilupildi saamislugu

Elmo Tempel | 17.10.2010

Andromeeda galaktika, rahvapäraselt tuntud ka kui Andromeeda udukogu, on olnud ahvatlevaks pildistamisobjektiks paljudele amatöörastronoomidele. Professionaalsetele astronoomidele on Andromeeda eelkõige meile lähim suur naabergalaktika, mille uurimine annab uut informatsiooni galaktikate ehituse ja arengu kohta. Käesolev artikkel annab ülevaate sellest, kuidas teaduslikel eesmärkidel Sloani teleskoobiga tehtud vaatlused annavad suurepärase võimaluse kokku panna käesoleva hetke detailseima pildi Andromeedast kui tervikust. [...]

Tähistaeva retk #1: Kaksiktäht 61 Cygni

Taavi Tuvikene | 15.10.2010

Sügisõhtutel on Luige tähtkuju kõrgel taevas ja siis on just sobiv aeg otsida tähistaevast üles kaksiktäht 61 Cygni. Sellega alustame artiklite sarja «Tähistaeva retked», milles anname juhtnööre huvitavate objektide vaatlemiseks teleskoobiga. [...]