Maikuu tähistaevas 2013Kristiina Verro | 07.05.2013 Valgete ööde saabumiseni on vaid loetud päevad! Pärast 16. maid (kuni 28. juulini) ei looju Päike madalamale kui 12 kraadi horisondist. Lohutuseks võib öelda, et siiski on vaadeldavad heledamad tähed, planeedid ja satelliidid (mille vaatlemisest oli natuke juttu eelmise kuu artiklis). Saturn on maikuus leitav Kaalude või (alates 14-ndast) Neitsi tähtkujust ning on vaadeldav kogu öö lõunakaares. Planeet kulmineerub vaid umbes 20 kraadi kõrgusel horisondist ja on heledusega 0.2 tähesuurust. Jupiter kaunistab õhtutaevast, enne kui kuu lõpus ehavalgusesse kaob. Jupiteri heledus on -1.8 tähesuurust ning planeet on leitav madalalt loodetaevast. Jupiter loojub kuu alguses pool üks öösel, kuu viimasel päeval juba tund peale Päikest, kell 23:12. Ehataevasse ilmuvad ka Veenus ja Merkuur, kuid nad on raskesti vaadeldavad. Kuigi eha- ja koiduvalgus piirab meie tähistaeva-vaatlusi, on Päike ise väga mitmekülgne vaatlusobjekt! Päikese vaatlemiseks on vaja siiski rohkemat, kui silmapaari. Vaadake Tähetorni ringi 2.aprilli videosalvestust hobiastronoom Martin Välliku loengust “Kuidas vaadelda ja pildistada Päikest?”. “Päikese vaatlemine, Päikese märkamine, Päikese tähelepanemine ja Päikese väga erinevate efektide uurimine ei nõua väga palju investeeringut, küll aga aega ja ka muidugi ka teadmisi.” Kuu faasid: Noorkuu: 10. mai Selgeid öid! Märksõnad: tähistaevas |
|