Aprillikuu tähistaevas 2013

Kristiina Verro | 07.04.2013

Suunates pilgud tähistaevasse, saavad tähelepanu kõigepealt Kuu, planeedid ja heledamad tähed. Aprillikuus on vaadeldavad Jupiter ja Saturn. Kui oleme fikseerinud nende näivalt liikumatute objektide asukohad ning neid natuke aega imetlenud, siis tihti püüab pilku mõni üle taevakaare reisiv meteoor (näiteks aprillikuine lüriid) või satelliit.

Jupiter ja Saturn:
Jupiteri vaatlusaeg väheneb päev-päevalt. Mis siin ikka imestada – Jupiter asub läänekaares, Sõnni tähtkujus ehk meile hästituntud Taevakuusnurgas. Kevad on aeg, mil Talvekuusnurk öösel loojub ning Suvekolmnurk tõuseb. Kuu alguses võib Jupiteri vaadelda peaaegu 6 tundi peale päikeseloojangut, kuu lõpus juba vähem kui 4 tundi. Teisisõnu – aprilli alguses loojub planeet minutid enne kella kahte ning kuu viimasel päeval kell 00:42. Jupiteri heledus on -1.8 tähesuurust.
14-ndal leiab Jupiteri juurest peenikese kuusirbi.

Saturn on aprillikuus juba terve öö vaadeldav! Kui kuu alguses tõuseb Saturn kella kümne paiku õhtul (paar tundi pärast päikeseloojangut), siis 23-ndal tõuseb planeet päikseloojangu ajal ehk kell 20:48. Planeet kulmineeriub siiski vaid 20 kraadi kõrgusel horisondist ning on Kaalude tähtkujus.Saturni heledus on 0.2 tähesuurust. Planeedist umbes 30 kraadi kõrgemalt leiab Karjuse tähtkujust Arktuuruse, mis on suurema heledusega (-0.04 tähesuurust) kui planeet. Saturnist umbes 15 kraadi paremal pool on Neitsi tähtkuju täht Spiika (heledusega 1.01 tähesuurust).
25-ndal on Saturni juures Täiskuu!

Kuu:
“Kuuta” öö on 10. aprillil. Esimeses veerandis on Kuu 18-ndal ning siis võib teda vaadelda Taevakuusnurga kõrval Kaksikute tähtkujus. Täisfaasi jõuab Kuu 25. aprillil kell 22:57 ning, nagu eelpool mainitud, leiab Täiskuu Saturni juurest Neitsi tähtkujust.

Lüriidide meteoorivool:
Lüriidid on vaadeldavad kuu keskel, maksmimumiga 22. aprillil. Maksimaalne tunniarv seniidis on 18 ning parim aeg vaatlemiseks on tund või kaks peale südaööd, kui tähtkuju on 40-50 kraadi kõrgusel horisondist. Kahjuks on maksimumi ajal taevas ka 86% faasiga Kuu.

Vaadeldavad satelliidid:
Hämariku ja koidu ajal, kui Päike pole väga kaugel horisondi all, on hea aeg satelliitide vaatlemiseks. On sadu tehiskaaslasi, mida võime palja silmaga näha ja nende üles leidmine pole keeruline. Tuleb vaadata õigel ajal õigsse suunda. Suurimad vaatamisväärsused on Rahvusvahelise kosmosejaama ülelend ning iriidiumi sähvatused.

Seni suurim Maa tehiskaaslane on ka heledaim tehislik objekt taevas – Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS). Tema heledus võib olla rohkem kui -4 tähesuurust (ehk heledam kui Veenus) ja ülelend kestab minuteid.

Kosmosejaam on maalähedasel orbiidil (300-400 km) ning teeb päevas 15.7 tiiru ümber Maa. Suurus loeb: ISS on 73 m pikk, 109 m lai ja 20m kõrge; tänu suurele peegeldavale pinnale ongi ISS nii hästi vaadeldav.
Rahvusvaheline kosmosejaam on uurimislabor – seal viiakse läbi eksperimente nii füüsika ja astronoomia, kui ka keemia, bioloogia, psühholoogia jne vallas ning katsetatakse kosmosetehnoloogiat.

Kui ISS-i või mõne muu satelliidi päikesepaneelid (või antennid) suunavad päikesevalguse otse maapinnale, siis tekib maapinnale hiiglaslik “päikesejänku”. Vaatleja, kes juhtub olema selle valgustatud ala all, näeb sekunditeks taevas heledat objekti – satelliidi sähvatust

Kõige tuntumad on iriidiumi sähvatused. Iriidiumi kommunikatsioonisatelliite on orbiidil 66 (pluss varusatelliidid) ning nende väga peegldava pinnaga antennid (3 antenni satelliidi kohta) suunavadki päikesevalgust maapinna väikesele alale nii, et meie näeme neid satelliite hetkeks väga heledate objektidena. Sähvatus kestab 5-20 sekundit ning satelliit võib saavutada heleduse -8 tähesuurust!
Rääkides Iridiumi satelliitidest, ei saa mainimata jätta intsidenti 2009-ndal aastal, mil esimest korda ajaloos põrkasid kaks satelliiti kokku (varem on küll manööverdades ning põkkudes kokkupõrkeid toimunud). Üks neist oligi USA Iridium 33 satelliit, teine aga Venemaa kommunikatsioonisatelliit Kosmos-2251.

Muidugi on parim jälgida satelliite suviti, kui Päike valgustab neid kogu öö. Suveni on veel aega, praegu kuulutab tähistaevas meile kevadet: Suvekolmnurk tõuseb tähistaevasse, Kassiopeia on madalal põhjakaares ja Suur-Vanker seniidis. Ööd lühenevad aprillikuus üheksalt ja poolelt tunnilt kuuele ja poolele tunnile. Viimasel aprilli päeval tõuseb Päike kell 5:21, jõuab kulminatsiooni kell 13:10 ning loojub 21:01.

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas