Aprillikuu tähistaevas 2013Kristiina Verro | 07.04.2013 Suunates pilgud tähistaevasse, saavad tähelepanu kõigepealt Kuu, planeedid ja heledamad tähed. Aprillikuus on vaadeldavad Jupiter ja Saturn. Kui oleme fikseerinud nende näivalt liikumatute objektide asukohad ning neid natuke aega imetlenud, siis tihti püüab pilku mõni üle taevakaare reisiv meteoor (näiteks aprillikuine lüriid) või satelliit. Jupiter ja Saturn: Saturn on aprillikuus juba terve öö vaadeldav! Kui kuu alguses tõuseb Saturn kella kümne paiku õhtul (paar tundi pärast päikeseloojangut), siis 23-ndal tõuseb planeet päikseloojangu ajal ehk kell 20:48. Planeet kulmineeriub siiski vaid 20 kraadi kõrgusel horisondist ning on Kaalude tähtkujus.Saturni heledus on 0.2 tähesuurust. Planeedist umbes 30 kraadi kõrgemalt leiab Karjuse tähtkujust Arktuuruse, mis on suurema heledusega (-0.04 tähesuurust) kui planeet. Saturnist umbes 15 kraadi paremal pool on Neitsi tähtkuju täht Spiika (heledusega 1.01 tähesuurust). Kuu: Lüriidide meteoorivool: Vaadeldavad satelliidid: Seni suurim Maa tehiskaaslane on ka heledaim tehislik objekt taevas – Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS). Tema heledus võib olla rohkem kui -4 tähesuurust (ehk heledam kui Veenus) ja ülelend kestab minuteid. Kosmosejaam on maalähedasel orbiidil (300-400 km) ning teeb päevas 15.7 tiiru ümber Maa. Suurus loeb: ISS on 73 m pikk, 109 m lai ja 20m kõrge; tänu suurele peegeldavale pinnale ongi ISS nii hästi vaadeldav. Kui ISS-i või mõne muu satelliidi päikesepaneelid (või antennid) suunavad päikesevalguse otse maapinnale, siis tekib maapinnale hiiglaslik “päikesejänku”. Vaatleja, kes juhtub olema selle valgustatud ala all, näeb sekunditeks taevas heledat objekti – satelliidi sähvatust Kõige tuntumad on iriidiumi sähvatused. Iriidiumi kommunikatsioonisatelliite on orbiidil 66 (pluss varusatelliidid) ning nende väga peegldava pinnaga antennid (3 antenni satelliidi kohta) suunavadki päikesevalgust maapinna väikesele alale nii, et meie näeme neid satelliite hetkeks väga heledate objektidena. Sähvatus kestab 5-20 sekundit ning satelliit võib saavutada heleduse -8 tähesuurust! Muidugi on parim jälgida satelliite suviti, kui Päike valgustab neid kogu öö. Suveni on veel aega, praegu kuulutab tähistaevas meile kevadet: Suvekolmnurk tõuseb tähistaevasse, Kassiopeia on madalal põhjakaares ja Suur-Vanker seniidis. Ööd lühenevad aprillikuus üheksalt ja poolelt tunnilt kuuele ja poolele tunnile. Viimasel aprilli päeval tõuseb Päike kell 5:21, jõuab kulminatsiooni kell 13:10 ning loojub 21:01. Selgeid öid! Märksõnad: tähistaevas |
|