Veebruarikuu tähistaevas 2013

Kristiina Verro | 06.02.2013

Planeetidest on veebruaris nähtavad Jupiter, Saturn ja Merkuur! Veebruarikuu suursündmus on aga asteroidi 2012 DA14 möödumine Maast 27 700 km kauguselt. Asteroid saavutab heleduse 7.8 tähesuurust ning on seega jälgitav ka binoklite ja väiksemate teleskoopidega.

Asteroid 2012 DA14 lõikab oma teel geostatsionaarse orbiidi ja jõuab 15. veebruaril kell 21:25:49 meile lähimaisse punkti – 27 700 km Maast. Asteroid ise on (NASA andmetel) 46 meetrise läbimõõduga, kaalub 130 miljonit kg.
Rohkem huvi? Vaadake astronoom Jaak Jaaniste loengut “Asteroid 2012 DA14 – kohtumiseni 10 päeva!“, mis on üles võetud 5.02 Tähetorni ringis ja kus räägitakse asteroidist ja tema vaatlemisest lähemalt.

Jupiteri leiame kõrgelt läänetaevast, Talvekuusnurga kõrvalt Sõnni tähtkujust. Planeet heledusega -2.2 tähesuurust paikneb Aldebarani (Sõnni alfa, -0.65 tähesuurust) ja Plejaadide vahel. Pärast päikeseloojangut on Jupiter juba kõrgel (umbes 50 kraadi horisondist), ta loojub kuu alguses kella nelja paiku, kuu lõpus poole kolme ajal.
Natukese optilise abiga leiame Jupiteri kõrvalt, eest või tagant neli kaaslast – Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto – kellest igaüks on isemoodi. Nende heledused on 4.6 – 5.6 tähesuurust, kui Jupiter on opositsioonis (mis juhtus eelmise kuu alguses, seega on veel hea aeg vaatlemiseks).

Et teleskoobist nähtavate täpikeste tõelist palet tajuda, toon siinkohal teile nn Galileo kuud lähemale:
Io on natuke suurem kui meie Kuu ja on vulkaaniliselt ülimalt aktiivne (tumedad täpid pildil). Europa pinda katab vee-jää, arvatakse, et vett on seal kaks korda rohkem kui Maal. Ganymedes on suurim kuu kogu päikesesüsteemis, ületades suuruselt (kuid mitte massilt) väikseima planeedi Merkuuri. Seevastu Kallisto on aga Merkuuriga umbes sama suur ja kõige rohkem kraatritest “armistunud” objekt päikesesüsteemis.
Need neli kuud avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Kui välja arvata Kuu, siis nad on esimesena avastatud planeedi kaaslased, tänaseks on Jupiteri kaaslasi avastatud 67, Saturnil 62, Uraanil 27, Neptuunil 13 ja Marsil 2.

Saturni nägemiseks peame ära ootama südaöö – planeet tõuseb veebruari alguses pärast kella ühte, kuu lõpus poole kaheteist paiku koos Kaalude tähtkujuga, kulmineerudes vastavalt 6 või 4 ajal ajal natuke vähem kui 20 kraadi kõrgusel horisondist. Heledust on planeedil on 0.5 tähesuurust, rõngaste kalle on umbes 19 kraadi, ehk on üsna laiali avatud.

Merkuur on veebruarikuus vaadeldav! Kuu keskel peale päikeseloojangut võib ehatähte näha horisondi ligidal läänekaares. Teleskoobiomanikud saavad jälgida Merkuuri ketast – näiteks 15-ndal on faas 57% ja ketta läbimõõt seitse kaaresekundit. Merkuur liigub 29-ndal Veevalaja tähtkujust Kaladesse. Kuna Merkuur, nagu tema nimigi viitab (Merkuur ehk Hermes oli Vana-Kreeka jumalate käskjalg), on kiire planeet, jääb vaatlusaeg lühikeseks. Ehakumast võib ta üles leida juba kuu esimesel dekaadil. Vaatlustingimused paranevad ning siis 20-nda paiku kaob Merkuur jällegi õhtuvalgusesse.

Uraan on tähistaevas paar tundi peale päikeseloojangut, nähtav vaid binokli või teleskoobiga Kalade tähtkujus.
Marss ja Veenus on liiga lähedal Päiksele, et veebruaris vaadelda.

Kuu faasid:
10-ndal on Kuu loomine.
17-ndal jõuab kätte Kuu esimene veerand. Kuu võib leida siis Taevakuusnurgast juurest, jagamas Jupiteriga Sõnni tähtkuju.
25-ndal kell 22:26 võib vaadelda täiskuud, mis asub Lõvi käppade all, Sekstandi tähtkujus. Kulminatsioonis jõuab 40 kraadi kõrguseni horisondist.

Päike tõuseb kuu alguses kell 8 ja lõpus kell 7 ning päev pikeneb 9 tunnilt 10 ja poolele. Kulminatsioonis jõuab Päike juba 24 kraadile horisondist (võrdluseks: detsemberis kuni 10 kraadi ja juunis 55 kraadi horisondist).

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas