Septembrikuu tähistaevas 2013

Kristiina Verro | 07.09.2013

Septembrikuu tähistaevas paistavad Jupiter ja Marss, üle taevakaare lendavad epsilon-perseiidid!

Jupiter tõuseb kuu alguses pool tundi pärast südaööd. Vaatlusaeg septembri jooksul pikeneb, nii et planeet tõuseb kuu lõpus kell 23:02. Jupiteri leiate Kaksikute tähtkujust, Talvekuusnurga seest, ning ta heledus on -2.0 tähesuurust. 28. septembril on Jupiteri juures 38% faasiga vananev Kuu.

Marss tõuseb öötaevasse hiljem kui Jupiter – kell 2:16 (kuu lõpu poole terve minut varem, kell 2:17). Punane planeet on tagasihoidliku heledusega 1.6 tähesuurust. Marss on Vähi tähtkujus: esimesel kuupäeval leiate ta üsna Jupiteri lähedalt (Vähk ja Kaksikud on naabertähtkujud), kuid ta hakkab liikuma Lõvi poole ning 25-ndal vahetabki tähtkuju.

Veidikese optilise abiga (ja täpset taevakaarti kasutades) võime tähistaevas näha ka jäähiide Uraani ja Neptuuni. Esimene neist on heledusega 5.7 tähesuurust ehk inimsilma võimete piiril; teine 7.8 tähesuurust (üsna kättesaamatu inimsilma jaoks). Uraan asub Kalade tähtkujus ning on vaadeldav kogu öö. Kõrgeimas punktis on Uraan kella 3 paiku kuu alguses ja poole kahe paiku kuu lõpus. Siis on Uraan 35 kaarekraadi kõrgusel horisondist. Neptuun seevastu jääb madalamale, kulmineerudes 20 kraadi kõrgusel (kuu alguses kella ühe paiku ja kuu lõpus kell 23:00) Veevalaja tähtkujus. Neptuun loojub seetõttu ka varem (paar tundi enne päikesetõusu).

Septembrikuu tähistaevas võib kohata “lendavaid tähti”: epsilon-perseiide. Kahjuks on antud meteoorivool üsna vaene: maksimumi ajal võib kohata vaid 5 meteoori tunnis. Nagu ka augustikuu perseiidid, on septembrikuu epsilon-perseiidide radiant Perseuse tähtkujus, Algoli juures. Aktiivne aeg kestab 5. septembrist 21-ni ja maksimum on 9. septembril. Epsilon-perseiidid on kiired: nad lendava üle taevakaare kiirusega 64 km/h.

Mõni “lendav täht” polegi meteoor, vaid hoopiski satelliit. September on hea aeg Maa tehiskaaslaste vaatlemiseks. Meie enda satelliit ESTCube-1 pole küll nähtav, kuid Iriidiumi satelliidid, ISS ja paljud teised on vaadeldavad. Sellest kirjutasin aprillikuises tähistaeva ülevaates:

“/…/ Vaadeldavad satelliidid:
Hämariku ja koidu ajal, kui Päike pole väga kaugel horisondi all, on hea aeg satelliitide vaatlemiseks. On sadu tehiskaaslasi, mida võime palja silmaga näha ja nende üles leidmine pole keeruline. Tuleb vaadata õigel ajal õigsse suunda. Suurimad vaatamisväärsused on Rahvusvahelise kosmosejaama ülelend ning iriidiumi sähvatused.

Seni suurim Maa tehiskaaslane on ka heledaim tehislik objekt taevas – Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS). Tema heledus võib olla rohkem kui -4 tähesuurust (ehk heledam kui Veenus) ja ülelend kestab minuteid.
Kosmosejaam on maalähedasel orbiidil (300-400 km) ning teeb päevas 15.7 tiiru ümber Maa. Suurus loeb: ISS on 73 m pikk, 109 m lai ja 20m kõrge; tänu suurele peegeldavale pinnale ongi ISS nii hästi vaadeldav.
Rahvusvaheline kosmosejaam on uurimislabor – seal viiakse läbi eksperimente nii füüsika ja astronoomia, kui ka keemia, bioloogia, psühholoogia jne vallas ning katsetatakse kosmosetehnoloogiat.
Kui ISS-i või mõne muu satelliidi päikesepaneelid (või antennid) suunavad päikesevalguse otse maapinnale, siis tekib maapinnale hiiglaslik “päikesejänku”. Vaatleja, kes juhtub olema selle valgustatud ala all, näeb sekunditeks taevas heledat objekti – satelliidi sähvatust.

Kõige tuntumad on iriidiumi sähvatused. Iriidiumi kommunikatsioonisatelliite on orbiidil 66 (pluss varusatelliidid) ning nende väga peegldava pinnaga antennid (3 antenni satelliidi kohta) suunavadki päikesevalgust maapinna väikesele alale nii, et meie näeme neid satelliite hetkeks väga heledate objektidena. Sähvatus kestab 5-20 sekundit ning satelliit võib saavutada heleduse -8 tähesuurust!
Rääkides Iridiumi satelliitidest, ei saa mainimata jätta intsidenti 2009-ndal aastal, mil esimest korda ajaloos põrkasid kaks satelliiti kokku (varem on küll manööverdades ning põkkudes kokkupõrkeid toimunud). Üks neist oligi USA Iridium 33 satelliit, teine aga Venemaa kommunikatsioonisatelliit Kosmos-2251.

Muidugi on parim jälgida satelliite suviti, kui Päike valgustab neid kogu öö. /…/”

Kuu:
Esimene veerand: neljapäeval, 12. septembril kell 20:08 (madalal edelataevas, loojub umbes kolm tundi peale Päikest)
Täiskuu: neljapäeval, 19. septembril, kell 14:13 (vaadeldav kogu öö, kulmineerub 19-ndal kell pool üks öösel 30 kraadi kõrgusel horisondist)
Viimane veerand: reedel, 27. septembril kell 06:55 (26-nda öösel vastu 27-ndat tõuseb Kuu kell 22:32 ja tõuseb öö jooksul kagutaeva kõrgustesse).

Kuu esimese öö pikkus oli 8 tundi ja 32 minutit. Septembrikuu lõpuks on öö 11 tundi pikk! Päike tõuseb siis kell 7:15 ja loojub 18:50.

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas