Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaeva ülevaated

Augustitaevas 2017

Alar Puss | 10.08.2017

Käes on august, kolmest suvekuust viimane. Rahvasuu ütleb, et augustis on tont põõsas. Kas just tondid mängus on, on iseasi, kuid sellist lõbusat kesköövalgust, mis juba maikuu lõpukolmandikust kuni peaaegu juuli lõpuni meid rõõmustas, enam tõepoolest ei ole. Augusti esinädalal võime madalast põhjakaarest kohalikul kesköölgi veel leida nõrka ja värvitut kuma, edaspidi kaob seegi. Nautilised valged ööd (kui veel on eristatav silmapiir) on muutunud astronoomiliselt valgeteks öödeks, viimaste ametlik lõpp saabub alles 18. augustil. Siis on ööd täitsa pimedad lisaks praktilisele aspektile ka teoreetilises mõõdus. [...]

Juunitaevas 2017

Alar Puss | 07.06.2017

Kätte on jõudnud aasta valgeim kuu – juuni. Päike käib taevavõlvil aasta kõrgeimaid ja pikimaid radu, saavutades taevaekvaatorist suurima põhjapoolse eemaldumise 21-sel kell 7.24. Seda momenti teame kui suve algust. Samal päeval, 21. juunil kell 17 liigub Päike Sõnni tähtkujust Kaksikute tähtkuju piiridesse. Aasta lühim ja valgeim öö on siis sedapuhku 20. vastu 21. juunit. Tegelikult on erinevus ülejäänud juunikuu öödega pisike, valged ööd kestavad terve juunikuu (ja kauemgi). Samas näpuga järge ajades ei ole jaaniöö aasta kõige lühem öö. [...]

Maitaevas 2017

Alar Puss | 19.05.2017

On maikuu, lehekuu. Lõpuks ometi on juba möödunud aasta oktoobrist alanud nn sügiskevad hakanud otsustavalt suunda suvele pöörama. Keskmise temperatuuri poolest on mai ja september suhteliselt sarnased, kuid ilma ,,uperpalle” juhtub maikuus sagedamini. [...]

Aprillitaevas 2017

Alar Puss | 06.04.2017

Ongi käes naljakuu aprill, mis eesti rahvakalendris jürikuu nime kannab. Sellest vaatevinklist vaadates oli aga asi naljast väga kaugel.
Põhjuseid tuleb otsida ajast, kui meie maad valitsesid veel Saksa parunid. Kes Eesti rahva hulgast ei olnud suutnud ise oma talus peremeheks saada, pidi iga aasta jüripäeva eel „küüsi närima“, kas tuleb kohast välja kolida või mitte. Eks ka kaasajal tule paljudel sedalaadi (sund)otsuseid teha, kuigi jüripäeva selleks enam ootama ei pea… [...]

Märtsitaevas 2017

Märtsitaevas 2017

Alar Puss | 03.03.2017

Kätte on jõudnud märtsikuu. Olgu see kuu kui lumevaba või lumine tahes, kuid see, mis toimub väljaspool Maa atmosfääri, toimub sellele vaatamata. [...]

Veebruaritaevas 2017

Alar Puss | 16.02.2017

Veebruari esimene pool jäi taevauurijatele “iseseisvaks” uurimiseks. Püüame siis nüüd kontrollida, kui palju objekte on iseseisvat ära tuntud. Hinnete panemine jääb loomulikut igaühe enda jaoks… [...]

Jaanuaritaevas 2017

Alar Puss | 11.01.2017

Käes on jaanuar ja uus, 2017, aasta. Mitme ebameeldiva põhjuse kokkulangevusel jäi paar taevaülevaadet vahele, nüüd püüame asja parandada. [...]

Maitaevas 2016

Alar Puss | 06.05.2016

Eile, käesoleva artkili avaldamise päeva eel oli ajakirjanduspäev. Nimelt 5. mail 2012 hakkas ilmuma hiljem aastakümneid Vene impeeriumi keelse ja meelsena tuntud ajaleht Pravda (Tõde). Tegelikult avaldatakse selles ajakirjas tõde üpris valikuliselt. Ning eks meiegi vaba Eesti ajakirjanduse põhiosa ole praegu mõneti „Pravda“ stiilis välja antav. Selles küsimuses oleks aga soovitav igal lugejal ennekõike ise selgusele jõuda.

Siin, astrooomialeheküljel üritame siiski kirjeldada taevanähtusi ja võimalikult ausalt. Kui jääbki mõni oluline lause lisamata või on midagi ebaolulist juurde lisatud, tuleb see panna autori võhiklikkuse ja vähese harituse, mitte pahatahtlikkuse arvele.
[...]

aprilli õhtutaevas

Aprillitaevas 2016

Alar Puss | 04.04.2016

Aprill on tuntud kui jürikuu, sama palju ka naljakuuna. Nalja võib väheste kogemustega vaatlejale teha ka öine tähistaevas.
[...]

Õhtutaevas märtsis 2016

Märtsitaevas 2016

Alar Puss | 02.03.2016

Kätte on jõudnud märtsikuu. Märts on teatavasti kuu, mis kuulutab kevade saabumist. Astronoomiline kevade algus on seekord 20. märtsil kell 6.30. Sel momendil asub Päike täpselt Maa ekvaatori kohal. Kevade alguspäeva nimetatakse ka võrdpäevsuse päevaks (nagu ka sügise algust septembris). Põhjus on selles, et just siis on paaril ööpäeval kogu maakeral päev ja öö ühepikkused, 12 tundi. Põhjapoolusel ning lõunapoolusel on Päike 20. märtsil parajasti horisondil: põhjapoolusel on Päike tõusmas, kuulutades 6 kuud kestva polaarpäeva algust, lõunapoolusel aga algab polaaröö. [...]