Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
Vee jäljed Marsil

Marsil vett otsimas

Alar Puss | 30.09.2015

Planeet Marss on olnud Maa-asukate hoolika uurimise all juba kaugetest aegadest. Sest see planeet oma oranzikas-punase tooniga on ikka köitnud vaatajate meeli. Kuna punane värv on ka vere värv, siis on paljude rahvaste mütoloogia pannud Marsi “paha poisi” rolli: temaga on seostatud hüpoteetilisi tulnukaid, kes Maa ja selle asukate suhtes on vaenulikult meelestatud.
Umbes 400 aasta eest võeti Maal kasutusele teleskoobid ja teadaolevalt esimene astronoom, kes kasutas teleskoopi sihtotstarbeliselt, oli Galileo Galilei, kes vaatas Kuud, avastas Jupiteri kaaslasi ja lahutas Linnutee tähtedeks. Marsi kohta ei suutnud Galilei siiski palju midagi uut avastada.
[...]

Kolm kuuvarjutust korraga

Jaak Jaaniste | 19.09.2015

28. septembri hommikutundidel leiab aset täielik kuuvarjutus. See pole küll üliharuldane nähtus, kuid soovitame end siiski valmis panna: lähemate aastate jooksul me oma kodus täielikku varjutust ei näe. 2016. aastal näeme vaid poolvarjulist kuuvarjutust, 2017. a osalist kuuvarjutust ja alles 2018. a suvel tuleb järgmine täielik kuuvarjutus. [...]

Septembritaevas 2015

Alar Puss | 18.09.2015

[...]

Augustitaevas 2015

Alar Puss | 17.08.2015

[...]

Juulitaevas 2015

Alar Puss | 21.07.2015

[...]

Juunitaevas 2015

Alar Puss | 03.06.2015

[...]

Maitaevas 2015

Alar Puss | 12.05.2015

[...]

Aprillitaevas 2015

Alar Puss | 09.04.2015

Saabunud on aprillikuu, rahvakalendri järgi jürikuu. Päevad on juba pikemad kui ööd, samas keskmine temperatuur on aprillis lähedane oktoobri omaga, kuna aastaajad vahetuvad „inertsiga“. Teisisõnu, külma ja sooja poolaasta vaheldumine hilineb päris tuntavalt võrreldes Päikese kõrguse aastase muutumisega. Põhjus on maapinna, atmosfääri ja eriti ookeani temperatuuri aeglases muutlikkuses.
[...]

Päikesevarjutus 20. märtsil 2015

Helle Jaaniste | 12.03.2015

20. märtsil on Eestis näha osaline päikesevarjutus. Varjutuse algab kell 11.00 (Tartus, aga ajad kehtivad ligikaudu kogu Eestis) ja lõpp on kell 13.17. Selle ajaga liigub kuuketas üle Päikese, kõige suurem osa päikesekettast (77,7 % läbimõõdust, 73 % pindalast) on kaetud kell 12.09.
Täielik päikesevarjutus jääb meist umbes 1500 km loodesse: on näha Atlandi ookeani põhjaosas, Fääri saartel ja Teravmägedel. Kuu katab seekord Päikese peaaegu kolmeks minutiks (2min 47 s).
[...]

Märtsitaevas 2015

Alar Puss | 10.03.2015

Märts on paastukuu, nagu ütleb Eesti rahvakalender. Kuigi astronoomiline kevade algus tuleb alles 21. märtsil, tuntakse märtsi siiski tervikuna kui esimest kevadkuud.
Üldiselt on selleks ka põhjust: küllaltki sageli paistab Päike, tekitades tüüpilise „märtsiilma“ – päeval sula, öösel külm. Kuigi mõni eriti visa ja hilinenud pakane võib ka märtsipäevadel veel kergeid miinuseid tekitada. Loomulikult mõjuvad üha harilikumaks muutuvad sulailmad lumikattele, mis märtsi lõpuks on enamasti kadunud. Kui muidugi üldse oli, millel sulada, sest ühena neljast aastaajast kipub viimase 27 aasta vältel talv mõnikord Eestis „vahele jääma“. Paraku võib selliste, olematute talvede ritta lisada ka lõppeva talvehooaja. See aga ei sega lootmast märtsis ilusaid ilmu, loomulikult ka selgeid öid. [...]