Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Päike"

Elektrivoolu ringlus ionosfääri ja maapinna vahel. Ionosfäär on laetud maapinna suhtes positiivselt (umbes 250 000 volti). Läbi pilvedeta taeva-alade (läbi selge taeva) kulgeb selle pinge mõjul ionosfääri ja maapinna vahel vool suunaga ülevalt alla. Sellise voolu tihedus on väike ja seetõttu meie seda voolu ei tunneta, Äikesepilvede alaosade ning maapinna vahel tekivad aga veelgi suuremate väärtustega, samas vastupidiste suundadega pnged. Need pinged põhjustavad välgulööke, kus voolu suund on alt üles. Välgulöökide tulemusena satub pilve alaossa positiivseid laenguid ja maapinnale omakorda negatiivseid laengiuid. Pilvesiseste välgulöökide ning konvektsiooni tõttu kanduvad maapinnalt pilve sattunud positiivsed laengud pilve ülaossa, kus tekib omakorda postiivne pinge ionosääri suhtes.. Gaaslahendused äikesepilvede ülaosade ja ionosfääri vahel kannavad ionosfääri plusslaenguid juurde ning pinge ionosfääri ja maapinna vahel kokkuvõttes säilub. Joonisel on näha pingete jaotus pilve alaosa ja maapinna vahel ENNE välgulööki.

Juulitaevas 2024

Alar Puss | 02.07.2024

Planeetide nähtavus

Juulikuu planeetide seis on järgmine.

Marss kui punaka tähena paistev planeet on näha vastu hommikut madalas idataevas. Planeet liigub Jäära tähtkujust Sõnni tähtkujju. Marsi vaatlusaeg on pikenemas ja vaatlustingimused kuu jooksul paranemas. [...]

8. märtsi puhul

Märtsitaevas 2024

Alar Puss | 02.03.2024

Päike kogub „jõudu”

Märts on esimene kevadkuu, kuigi talv jäi järjekordselt vahele. Vist sai juba üheteistkümnes järjestikune kord, kus talveilma osas oli kokkuvõttes liigse soojuse ja lumepuudusega tublisti üle pingutatud. Kuid kõigest hoolimata on nüüd käes märts. Päeva pikkus ja Päikese keskpäevane kõrgus kasvavad jõudsalt. [...]

Jaanuaritaevas 2024, 2. osa

Alar Puss | 21.01.2024

Päikese andmed jaanuaris

Jätkame jaanuarikuu kirjutisega.

Päike paikneb aasta ja kuu alguses Amburi tähtkujus. 20-ndal jaanuaril liikus Päike aga Kaljukitse tähtkujju. Päike paistab vähe küll ja ei tundu soojendavat, vähemalt mitte eriti. Ometi just jaanauri algul, täpsemini 3-ndal jaanuaril paiknes Maa periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis aasta vältel. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

5. detsember 2023 kell 18:15–19:30

Astronoomilisi reisijutte

Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja lektor Harri Lensen räägib oma päikesevarjutuse reisidest – 2023. aasta kevadel toimunud Lääne-Austraalia ringreisist ning planeeritavast reisist Ameerika Ühendriikidesse aprillis 2024.

Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik ja haridusprogrammide kuraator Kaarel Nõmmela reflekteerivad muljeid Portugali reisist ja tutvustavad sealseid tähetorne.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Kolmiktähe alfa Kentauri suhtelised mõõtmed võrreldes Päikesega (Sun).

Oktoobritaevas 2023

Alar Puss | 01.10.2023

Alanud on oktoobrikuu. Päike käib üha madalamas kaares, päevad üha lühenevad ja ööd pikenevad. Peaaegu kogu oktoobri vältel asub Päike Neitsi tähtkujus; alles 31. oktoobril siirdub Päike Kaalude tähtkujju. Sodiaagi tähtkujud ehk need tähtkujud, mida Päike oma aastasel näival teekonnal läbib, on erineva läbimõõduga, Neitsi tähtkuju läbimiseks kulub Päikesel ligikaudu poolteist kuud. Kõigis teistes tähtkujudes viib Päike lühemat aega. [...]

Veenus ja Marss juuni alguse õhtutaevas

Juunitaevas 2023

Alar Puss | 01.06.2023

Valged ööd ja pikad päevad

Juunikuu on aasta päikeseküllaseim kuu. Vähemalt teoreetiliselt, kui võimalikke pilvi ei peaks arvestama. 21-sel kuupäeval on suvine pööripäev, see päev on aasta pikim. Järgmisel kuupäeval, 22. juuni varahommikul, liigub senimaani Sõnni tähtkujus paistnud Päike Kaksikute tähtkujju. Kulub veel poolteist ööpäeva ja saabub jaaniöö, selle järel jaanipäev. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

9. mai 2023 kell 18:15–19:30

Kaarel Nõmmela

“Suur silm ja tuline ratas”

Selles loengus räägib Tartu tähetorni haridusprogrammide kuraator Kaarel Nõmmela päikesest, sedapuhku peamiselt religioosses võtmes.

Päike on üks levinumaid kultuslikke ja üleloomulikke sümboleid üle kogu maailma. Uurides eri rahvaste uskumusi ja jumalusi, mis selle teemaga seonduvad, saame paremini aru ka inimeste huvitavast suhtest meie kodusüsteemi tähega.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

21. märts 2023 kell 18:15–19:30

Jaan Pelt

“Aeg ja pöörlemine astronoomias.”

Astronoom Jaan Pelt räägib sellest, kuidas me saame teada, kui kiiresti tähed pöörlevad ja kuidas nende pöörlemine on seotud aja kuluga ning mis on nn gürokronoloogia.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

7. märts 2023 kell 18:15–19:30

Lea Leppik
“Pilveaugud või tundmatud planeedid? Päikeseplekkide uurimise ajaloost”

Seekord räägib ajaloolane ja Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik päikeseplekkide uurimise ajaloost läbi kahe tuhande aasta.

Veebruaritaevas 2023, 3.osa

Alar Puss | 14.02.2023

Röntgenpulsarid, millisekundilised pulsarid ja „mustad lesed”

Jätkame alguses neutrontähtede lainelt. Esimene neist avastati 1967. aastal Rebase tähtkuju suunalt
fikseeritud regulaarsete, iga 1.3 sekundi tagant korduvate raadiokiirguse pulsside järgi. Esialgu peeti seda mõistuslike olendite, “väikeste roheliste mehikeste” poolt antavaks tehissignaaliks. Selliseid korrapäraseid signaale hakati aga peagi ka mujalt avastama. Leiti ka nähtuse looduslik põhjus, kiirelt pöörlevad neutrontähed.
[...]