Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Määratlemata

AHHAA vaatlusõhtud (2. – 6. mai 2017)

2. mai 2017 kell 21:30–23:00
3. mai 2017 kell 21:30–23:00
4. mai 2017 kell 21:30–23:00
5. mai 2017 kell 21:30–23:00
6. mai 2017 kell 21:30–23:00

2. – 6. mail toimuvad AHHAA keskuses vaatlusõhtud. Huvilised saavad öist taevast läbi teleskoobi imetleda ning soovi korral ka pildistada.

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Nähtaval on ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Nähtaval on Kuu ja Päikesessüteemi suurim planeet Jupiter, millel võib sõltuvalt õhtust näha nii kuulsat suurt punast laiku kui tema nelja kaaslase üleminekuid planeedi eest.

Vaatlused toimuvad igal õhtul kell 21:30 – 23:00
Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest.

Registreerumine AHHAA fuajees keskuse lahtioleku ajal vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Kuna ilm on külm (ja katusel võib-olla ka tuuline), soovitame huvilistel kindlasti soojalt riietuda!

Vaatlusõhtud AHHAA-keskuses

18. veebruar 2016 kell 18:00–20:00
19. veebruar 2016 kell 18:00–20:00

Vaatleme ja pildistame Kuud.

Kogunemine AHHAA fuajees 15 minutit enne esimese vaatluse algust. Osalemine toimub elava järjekorra alusel.
Korraga pääseb katusele 20 inimest.
Vaatluste ajad on 18.00, 18.30 ja 19.30.

AHHAA tähevaatlused on tasuta.

NB! Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

2. veebruar 2016 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

Johannes Kepleri elu ja töö. II osa

Kepleri töö pani aluse teoreeetilisele astronoomiale ja rajas tee
gravitatsiooniseaduse avastamisele. Aga ta andis panuse ka integraalarvutusse, kui
ta leidis meetodi pöördkehade ruumala leidmiseks. Kepleri uurimused optika alal,
nagu valguse murdumisseaduste uurimused, teleskoopide optiliste süsteemide teooria
loomine, sh refraktori optilise skeemi kirjeldamine, olid oluliseks sammuks optika
muutumisel tõeliseks teaduseks. Üksiti arvutas ta logaritmide tabeleid ja arendas
logaritmide teooriat.

Juunitaevas 2015

Alar Puss | 03.06.2015

[...]

Euroopa katsetas eksperimentaalset kosmoselaeva

IXV pärast edukat kosmoselendu. Pildi autor: ESA–Tommaso Javidi, 2015

IXV pärast edukat kosmoselendu. Pildi autor: ESA–Tommaso Javidi, 2015

Sel nädalal katsetas Euroopa Kosmoseagentuur oma eksperimentaalset kosmoselaeva IXV (Intermediate eXperimental Vehicle ehk Vahepealne Eksperimentaalsõiduk). Laev on viis meetrit pikk, 1,5 meetrit kõrge ja 2,2 meetrit lai ning kaalub vaid kaks tonni.

Kosmoselaev startis 11. veebruaril kanderaketi Vega pardal Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomilt Kourou’st ja selle lend kestis 100 minutit. IXV missioon ei viinud seda võrreldes NASA Orioni kapsliga väga kaugele maapinnast, vaid 412 kilomeetri kõrgusele. Langevarjudega varustatud laev kukkus Vaiksesse ookeani, kust see üles korjati ning viiakse laboratooriumi, et uurida, kuidas laev lennule vastu pidas.

Euroopa Kosmoseagentuuri jaoks on tegemist uut tüüpi missiooniga, mis on aluseks mitmetele erinevatele missioonidele, sh ka mehitatud missioonid Euroopa oma kosmoselaevadel ja Rahvusvahelise Kosmosejaama teenindamine. Eesmärk on tagada ka Euroopa Kosmoseagentuurile autonoomne kosmose transpordi võimekus, mis on praeguses päevapoliitilises olukorras olulisem kui kunagi varem.

100-minutise lennu tulemusi kasutatakse järgmise kosmoselaeva Pride kavandamisel, mis stardib samuti kanderaketi Vega küljes, kuid on võimeline maanduma lennurajal nagu Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu kunagised kosmosesüstikud. Kuigi NL kosmosesüstik ei läinud reaalselt kunagi käiku ning ka Ameerika Ühendriigid on tänaseks kosmosesüstikute lennud lõpetanud, sunnib kosmoselendude väga kõrge hind insenere taas mõtlema korduvalt kasutatavatele kosmoseaparaatidele.

Oluline oli missioon ka kanderaketi Vega jaoks. Vega on väike ja võrdlemisi odav kanderakett, mille mitmekülgsus aitab kosmoseagentuuril kulusid kokku hoida. IXV oli siiani raskeim last, mille Vega on orbiidile viinud. Oluline oli ka Vega teine lend ja mitte ainult seetõttu, et see viis orbiidile ESTCube-1, vaid siis näidati võimekust viia ühe kanderakteiga satelliite erineva kõrgusega orbiitidele.

Vaata lisaks:

http://www.esa.int/Our_Activities/Launchers/IXV/ESA_experimental_spaceplane_completes_research_flight

Kulgurid Spirit ja Opportunity kümme aastat Marsil

Janet Laidla | 20.01.2014

Kümme aastat tagasi jaanuaris maandusid Marsi pinnal kaks kulgurit – Spirit (Hing) ja Opportunity (Võimalus). [...]

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis kevadisel koolivaheajal 2013

18. märts 2013 kell 19:00–21:00
19. märts 2013 kell 19:00–21:00
20. märts 2013 kell 19:00–21:00
21. märts 2013 kell 19:00–21:00
22. märts 2013 kell 19:00–21:00

Kevadisel koolivaheajal vaatleme Tartu Tähetornis Jupiteri ja Kuud [...]

Kepler on leidnud 26 eksoplaneeti 11 päikesesüsteemis

Külalisautorid | 01.02.2012

NASA Kepleri missioon on avastanud 11 uut tähesüsteemi kokku 26 planeediga. Need avastused kahekordistavad Kepleri poolt leitud planeetide arvu ning kolmekordistavad teadaolevate tähtede arvu, mille ümber tiirleb rohkem, kui üks planeet. [...]