Kuigi päevad muutuvad aegamööda pikemaks, on jaanuarikuus ööd endist viisi väga pikad ja selge ilma korral sageli pakaselised, sest keskelt läbi on ilm jaanuaris isegi külmem kui detsembris.
Kui aastaajad kulgevad normaalselt ja talv ei jää tulemata, on jaanuaris püsiv lumkate. Päike käib veel väga lühikest ja madalat rada. Seega pole imestada, et jaanuaris kipub temperatuur isegi päeval taeva selginedes langema. [...]
Jaanuaritaevas 2015Alar Puss | 06.01.2015 Südatalvine sabatähtJaak Jaaniste | 02.01.2015 Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...] Üks samm Marsile lähemaleJanet Laidla | 31.12.2014  Kapsel maandub pärast edukat katset. Date: 12/05/14 Üks lõppeva aasta suuri samme kosmosetehnoloogia vallas oli kahtlemata Orioni kosmosekapsli lend detsembri alguses. 5. detsembril katsetas Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur edukalt mehitatud lendude jaoks mõeldud kapslit Orion. See on esimene reaalne mehitatud kosmoselendudeks mõeldud lennumasin, mis on mõeldud pikemateks ja kaugemateks kosmoselendudeks. [...] Kosmosesond Hayabusa 2 startisKadri Tinn | 04.12.2014 Jaapani kosmoseagentuuri JAXA missioon Hayabusa 2 startis 3. detsembril kell 6:22 Eesti aja järgi Tanegashima kosmosekeskusest. Hayabusa2 missioon on pretensioonikas, asteroidile 1999 JU3 saadetakse kosmosesond, kolm kulgurit ja üks väike maandur. Lend asteroidini kestab peaaegu neli aastat ning pärast seda kulub sondil kaks aastat, et tuua asteroidilt tagasi kivimiproovid. [...] Detsembritaevas 2014Alar Puss | 02.12.2014 Käes on aasta viimane kuu, detsembrikuu, jõulukuu. Eksivad need (eelkõige kommertstegelased ja need, kes lasevad endid kommertstegelaste reklaamidest hullutada), kes juba novembris või koguni oktoobris „jõuluralliga“ alustavad! Tegelik jõuluaeg koos jõuluettevalmistusetega algab toomapäeval, 21. detsembril. Isegi siis on kasulik kuuse toomisega ehk päev-paar viivitada – kuusk peab vastu pidama kolmekuningapäevani. [...] Esimene maandumine komeedilAlar Puss | 14.11.2014 Mehitatud kosmoselennud pole seni Kuust kaugemale jõudnud. Ettevalmistamisel on inimese Marsi-külastus. Mehitamata kosmoselendude osas oleme palju kaugemale jõudnud. [...] Novembritaevas 2014Alar Puss | 10.11.2014 Kätte on jõudnud november. Eesti talurahvakalendris talvekuu, samuti tuntud hingedekuuna. Väga keskmiselt erinevaid aastaid kokku võttes on novembrikuu ilma poolest ehk kõige viletsam kuu aastas – sageli sajab vihma, mõnikord vahelduseks ka lumelörtsi või lund, mis peatselt jälle ära sulab. Kui ilm juhtubki selgeks minema ja Päike oma olemasolu meelde tuletab, siis kannab pikk öö hoolt, et kraadiklaas alla nulli langeks. Teatavasti on aga Eesti ilmastik muutlik – vilets novembriilm võib halvemal juhul kesta ligi pool aastat – oktoobrist aprillini. Teisest küljest võib mõni november üllatada sagedaste selgete ilmadega. Selge ilma lootusele toetumegi järgnevas tähistaeva kirjelduses. [...] NASA Marsi satelliit MAVEN jõudis kohaleJanet Laidla | 31.10.2014
 Esimesed pildid Marsi atmosfäärist. Autor: Laboratory for Atmospheric and Space Physics, University of Colorado; NASA 21. septembril jõudis õnnelikult Marsi orbiidile Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri satelliit MAVEN (täisnimega Mars Atmosphere and Volatile Evolution), mis oli teel olnud kümme kuud. MAVENi eesmärk on uurida Marsi atmosfääri ülakihte ja see on esimene sellelaadne missioon. [...] Oktoobritaevas 2014Alar Puss | 13.10.2014 Oktoobris jätkub öö kiire pikenemine ja vastavalt päeva lühenemine. Täiendava pimeduse “naela” lööb sisse kuu lõpul läbi viidav üleminek talveajale ehk kellakeeramine. Sellest alates võib peale tööd või kooli õhtustele välistöödele kriipsu peale tõmmata – juba poolest päevast peale valitseb pimedus. Hommikul läheb küll peale kellakeeramist tund aega varem valgeks, kuid kasu sellest on marginaalne. [...] Septembritaevas 2014Alar Puss | 11.09.2014 Saabunud on septembrikuu! Teatud muutusi esineb ka taevasel “rindel”, seda ennekõike päeva kiire lühenemise ja vastavalt öö kiire pikenemisega. Ometi võrreldakse ilma osas tihti septembrit maiga, mille päevad palju pikemad on. Eks siin ole asi maapealse looduse “inertsis”. Maikuus pole ei päris ookean ega õhuookean veel jõudnud vabaneda talvisest “allajahtumisest”, seevastu septembrisse jätkub “konserveeritud kujul” veel suvejäänuseid. Ning tõepoolest, nii septembri kui maikuu ametlikud maksimumtemperatuurid ületavad 30 kraadi piiri. Tõsi, tänavune mai tegi “tiigrihüppe” ja kasvatas maikuu maksimumi juba 19. kuupäeval 33 kraadini. Põhimõtteliselt pole päris võimatu millegi taolise juhtumiseks ka septembrikuu alguspoole puhul. (Siinkohal ei käsitle ma mitte konkreetset 2014. aastat, vast septembrikuu “potentsiaali” üleüldse…) [...] |
|
