Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Novembritaevas 2014

Alar Puss | 10.11.2014

Kätte on jõudnud november. Eesti talurahvakalendris talvekuu, samuti tuntud hingedekuuna. Väga keskmiselt erinevaid aastaid kokku võttes on novembrikuu ilma poolest ehk kõige viletsam kuu aastas – sageli sajab vihma, mõnikord vahelduseks ka lumelörtsi või lund, mis peatselt jälle ära sulab. Kui ilm juhtubki selgeks minema ja Päike oma olemasolu meelde tuletab, siis kannab pikk öö hoolt, et kraadiklaas alla nulli langeks. Teatavasti on aga Eesti ilmastik muutlik – vilets novembriilm võib halvemal juhul kesta ligi pool aastat – oktoobrist aprillini. Teisest küljest võib mõni november üllatada sagedaste selgete ilmadega. Selge ilma lootusele toetumegi järgnevas tähistaeva kirjelduses. [...]

NASA Marsi satelliit MAVEN jõudis kohale

Janet Laidla | 31.10.2014

 

Esimesed pildid Marsi atmosfäärist. Autor: Laboratory for Atmospheric and Space Physics, University of Colorado; NASA

Esimesed pildid Marsi atmosfäärist. Autor: Laboratory for Atmospheric and Space Physics, University of Colorado; NASA

21. septembril jõudis õnnelikult Marsi orbiidile Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri satelliit MAVEN (täisnimega Mars Atmosphere and Volatile Evolution), mis oli teel olnud kümme kuud. MAVENi eesmärk on uurida Marsi atmosfääri ülakihte ja see on esimene sellelaadne missioon. [...]

Oktoobritaevas 2014

Alar Puss | 13.10.2014

Oktoobris jätkub öö kiire pikenemine ja vastavalt päeva lühenemine. Täiendava pimeduse “naela” lööb sisse kuu lõpul läbi viidav üleminek talveajale ehk kellakeeramine. Sellest alates võib peale tööd või kooli õhtustele välistöödele kriipsu peale tõmmata – juba poolest päevast peale valitseb pimedus. Hommikul läheb küll peale kellakeeramist tund aega varem valgeks, kuid kasu sellest on marginaalne. [...]

Septembritaevas 2014

Alar Puss | 11.09.2014

Saabunud on septembrikuu!
Nagu ütleb luulesalmi lõik:
Septembrikuus kõik-kõik on uus!
Eks see puudutab ennekõike asjaolu, et suvevaheaega nautinud õpilased päevapealt kooli minema peavad…

Teatud muutusi esineb ka taevasel “rindel”, seda ennekõike päeva kiire lühenemise ja vastavalt öö kiire pikenemisega. Ometi võrreldakse ilma osas tihti septembrit maiga, mille päevad palju pikemad on. Eks siin ole asi maapealse looduse “inertsis”. Maikuus pole ei päris ookean ega õhuookean veel jõudnud vabaneda talvisest “allajahtumisest”, seevastu septembrisse jätkub “konserveeritud kujul” veel suvejäänuseid. Ning tõepoolest, nii septembri kui maikuu ametlikud maksimumtemperatuurid ületavad 30 kraadi piiri. Tõsi, tänavune mai tegi “tiigrihüppe” ja kasvatas maikuu maksimumi juba 19. kuupäeval 33 kraadini. Põhimõtteliselt pole päris võimatu millegi taolise juhtumiseks ka septembrikuu alguspoole puhul. (Siinkohal ei käsitle ma mitte konkreetset 2014. aastat, vast septembrikuu “potentsiaali” üleüldse…) [...]

Laniakea, meie suurim kodu

Elmo Tempel | 03.09.2014

Astronoomid, analüüsides galaktikate kolmemõõtmelist jaotust ning nende kiiruseid, avastasid, et meie kodugalaktika on osa palju suuremast senitundmatust süsteemist – Laniakea superparvest. [...]

Augustitaevas 2014

Alar Puss | 14.08.2014

Kätte on jõudnud augustikuu ja valgete öödega on selleks korraks “asi ühel pool”. Tõsi, augusti esimese nädala öödel võis veel märgata põhjataevas kerget valguskuma (sel aastal andsid valgete ööde efektile lisajõudu ka helkivad ööpilgved).
Lauritsapäevaks (10. augustil) aga on ööd, vähemalt kohaliku keskööd (umbes veerand kahe paiku) ümbritsevad tunnid tõeliselt pimedad. Teoreetiline ja ametlik astronoomiliste valgete ööde lõpp saabub 18. augustil. Kuu teisel poolel saavad pimedad ööd üha pikkust juurde, samuti hakkab üha kiiremini peale Päikese loojumist saabuma hämarik, samuti viibib üha enam hommikune valgenemine. [...]

Kepleri kosmoseteleskoop alustas uut missiooni

Kadri Tinn | 25.06.2014

Eelmise aasta mais reaktsiooniratta purunemise tõttu vaatlused lõpetanud Kepleri kosmoseteleskoop on alustanud uut missiooni. Lisaks eksoplaneetide leidmisele võib nüüd saada rohkem informatsiooni ka tähtede, planeetide ning Päikesesüsteemi väikekehade kohta. [...]

Suvetaevas 2014

Alar Puss | 06.05.2014

Juba aprilli lõpus algasid ametlikult astronoomilised valged ööd. Praktiliselt võib mõne tunni jagu päris pimedat öötaevast nautida veel maikuu esimestel öödel. Peatselt hakkab aga põhjakaares ööst öösse üha enam ilmnema nõrk kuma, mis on nähtav ka kohalikul keskööl (Ida Euroopa suveajas veerand kahe paiku). Esialgu ei sega see veel oluliselt tähistaeva vaatlemist.
[...]

Teadlased avastasid kaks musta auku tavalise galaktika keskmest

Kadri Tinn | 04.05.2014

Reeglina on hiidgalaktikate (nagu Linnutee või Andromeeda galaktika) keskmes üks ülimassiivne must auk. Nüüd on aga teadlased avastanud muidu normaalse galaktika keskmest ülimassiivsete mustade aukude kaksiksüsteemi. Avastus tehti kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Kosmoseobservatooriumit XMM-Newton, mis uurib kosmost röntgenkiirguses.
[...]

Cassini jäädvustas võimaliku uue kuu tekkimise Saturni rõngas

Kadri Tinn | 21.04.2014

Cassini kosmoseaparaat, mis on Saturni süsteemi uurinud juba aastast 2004, on jäädvustanud pildile uue jäise objekti tekkimise Saturni rõngas. On võimalik, et tegemist on uue Saturni kaaslasega, mis võib anda infot planeedi kaaslaste tekkimise ja kasvamise kohta. [...]