Maitaevas 2016

Alar Puss | 06.05.2016

Eile, käesoleva artkili avaldamise päeva eel oli ajakirjanduspäev. Nimelt 5. mail 2012 hakkas ilmuma hiljem aastakümneid Vene impeeriumi keelse ja meelsena tuntud ajaleht Pravda (Tõde). Tegelikult avaldatakse selles ajakirjas tõde üpris valikuliselt. Ning eks meiegi vaba Eesti ajakirjanduse põhiosa ole praegu mõneti „Pravda“ stiilis välja antav. Selles küsimuses oleks aga soovitav igal lugejal ennekõike ise selgusele jõuda.

Siin, astrooomialeheküljel üritame siiski kirjeldada taevanähtusi ja võimalikult ausalt. Kui jääbki mõni oluline lause lisamata või on midagi ebaolulist juurde lisatud, tuleb see panna autori võhiklikkuse ja vähese harituse, mitte pahatahtlikkuse arvele.

Niisiis, saabunud on mai! Kuu esimesetel öödel võis veel nautida täiesti pimedaid öid, kui kohaliku keskpäeva (Eestis keskmiselt umbes veerand kaks öösel) ümbruses paariks tunniks ehavalgus loodesuunas kustus. Kuid juba kella poole 3 paiku võis selgelt märgata, et kirdetaevas hakkab kumama koit. Juba nüüdeks on olukord muutunud. Kuigi üldiselt läheb ikkagi veel pimedaks, siis võib isegi peale kella 1 märgata põhjatevas nõrka värvitut helendust. Selle tähendus on see, et valged ööd on pihta hakanud. Algul tasa ja targu, edaspidistel öödel muutub „põhjavalgus“ üha intensiivsemaks ja omandab aegapidi oranzika värvuse. Siiski, kuu keskpaigani on muu taevas suhteliselt pime ja vähemalt veel 16. mail vastu 17-ndat on tähti taevas veel päris palju ja võib otsida ka tuhmivõitu tähti.

Edaspidi aga tulevad kiiremad muutused. Kuskil 4-5 öö jooksul muutub kogu kesköine taevas silmanähtavalt heledamaks ja selle arvel väheneb näha olevate tähtede hulk.
Kui saabub mai kolmas dekaad, võimegi tõsta käe kõrva äärde ja Ŝvejki kombel öelda: „Teatan alandlikult, härra oberleitnant, tõeliselt valged ööd on alanud!“.

Tegelikult valgenevad ööd mõnevõrra ka järgeneva kuu jooksul kuni suvise pööripäevani, kuid nüüd on muutused jällegi aeglased. Mis puutub Ŝvejki-temaatikasse, siis Praha asub tegelikult meist märksa rohkem lõuna pool ja seal on kogu maikuu ööd pimedad ja samas ka pikemad kui Eestis. Seega Ŝvejk ise, kui ta just meie kanti poleks sattunud, poleks saanud eespool antud teadet edasi anda…

Tänavuse mai olulisem taevanähtus leiab aset tegelikult hoopis päevasel ajal, 9. mail. Kui taas meenutada meie idanaabrit, siis seal on see päev tuntud Võidupühana, nii oli see kuni 1989. aastani ka Eestis. Nüüd tähistame meie, mitte küll riigipühana, seda daatumit Euroopapäevana. Siingi on koht, kus lugejal tasub palju iseseisvalt edasi mõelda…

„No õelge mulle ometi, … võtaks, mis siis ikkagi toimub 9. mail?“ võiks siinkohal Ŝvejkile käratada ülemleitnant Lukaš.
Vastus kõlaks: „Teatan alandlikult, härra oberleitnant, toimub Merkuuri üleminek Päikese kettast.“
Ŝvejk võiks rahulikult niimoodi vastata, sest jutuksolev taevanähtus on vaadeldav ka Prahas.

Nagu praegusajal on teada, tiirutab ümber Päikese kaheksa planeeti, Päikese poolt lugedes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Üheksas planeet, Pluuto, loeti 10 aastat tagasi planeedi austavat nimetust mitteväärivaks.
Planeedid tiirutavad ümber Päikese peaaaegu ühes ja samas tasapinnas, see ei ole juhus. Kellel on mahti füüsikateadust põhjalikumalt tudeerida, saab teada, et nii see peabki olema. Juhin tähelepanu ühele olulisele aspektile: see on impulsimomendi ehk liikumishulga jäävuse seadus.

Ent milleks koormata end tüütu arvutustevirnaga, peame hoopis aru nagu maamehed kunagi. Kui Maa on „kolmas kivi lähtuvalt Päikesest“, siis vahepeale jäävad Merkuur ja Veenus. Ju nad siis vahel otse Päikesele ette satuvad. Ning nii see ongi! Veenuse puhul juhtub seda väga harva, viimati, tõsi, juhtus see hiljuti, 2012, aasta 6. juunil, kuid järgmist tuleb oodata alles 2117. aastal.

Merkuur on Päikesele lähemal ja seetõttu peaks ka sagedamini Päikese taustale sattuma. Ka see arutlus on õige. Vaatame ajalooliselt tagasi viimasele 30 aastale ja püüame Merkuuri üleminekud kokku lugeda.

13. november 1986, 6. november 1993, 15. november 1999, 7. mai 2003, 8. november 2006, 9. mai 2016, 11. november 2019.

Lisatud sai siis ka järgmine üleminek, mis toimub 3 ja poole aasta pärast.

Paneme tähele, et Merkuuri üleminekud Päikese kettast saavad toimuda vaid mais või novembris, Nendel aegadel
asub Maa oma orbiidil piirkonnas, kus Maalt Päikese suunas vaadates lõikuvad Maa ja Merkuuri orbiidid. Kui Merkuur on samal ajal lõikepunkti lähedal, saabki üleminek teoks.

Käesoleva ülemineku kohta on artikkel juba astronoomia.ee-s olemas, kõiki aspekte siin kordama ei tahaks hakata. Kindlasti tuleks siiski rõhutada silmade päikesekiirte eest kaitsmise vajadust .
Palja silmaga vilksamisi vaadates paistab lihtsalt ere Päikese ketas nagu alati ja muud ei midagi.

On vaja kasutada valgust nõrgendavaid filtreid. Võib kasutada väikest teleskoopi, mis lõviosa Päikese kiirgusest kustutab. kuid jätab nähtavaks Päikese plekid ja Merkuuri Päikese taustal.
Selleks võib paigutada teleskoobi objektiivi otsa väikese läbipaistvusega katte.

Parim variant on aga see, kui kasutada valget ekraani või paberilehte, mille kaugus okulaarist valige selline, et pilt oleks terav. Siis on sealt näha Päike, silmi see enam ei pimesta, samuti on ilusasti näha Merkuur Päikese taustal. Võib näha ka Päikese plekke. Eks Merkuurgi paista nagu Päikese plekk, aga väga korrapäraselt ümmargune ja… mitte just suur.

Merkuur ilmub Päikese ette sellistel ajahetkedel: „nina ilmub nähtavale “ ehk esimene kontakt on kell 14.12 (suveajas), Ḿerkuur saab üleni Päikese taustale 3 minutit hiljem, 14.15. Kõige kaugemal Päikese äärest on Merkuur kell 17.56. Ülemineku lõppu (vastavalt kell 21.37 ja kell 21.41) kahjuks Eestis ei näe, Päike läheb enne looja, Narvas kell 21.22, Tartus kell 21.21, Tallinnas kell 21.36, Kuressaares kell 21.38.
Kuresaares võiks siis nagu näha, kuidas Merkuur „maha minema hakkab“ Kuna aga Päikese loojumiseks loetakse moment, kui Päikese ülemine äär jõuab horisondini, Merkuur aga seikleb allpool Päikese kettal, siis jääb lahkumise algus ikkagi nägemata. Olukorda võib parandada või ka halvendada atmosfäärilise refraktsiooni ettearvamatu fluktuatsioon, Maakeeli tähendab see seda, et põhjustatuna õhumasside väga erinevast tihedusest, võib Päike silmapiiri lähedale jõudnuna oodatust veidi hiljem või ka varem loojuda. Seda nähtust esineb siiski harva.

On viimane aeg ka öötaevale pilk heita. Suur Vanker on õhtuti nagu aprilliski päris kõrgel, peaaegu pea kohal, kuu lõpupoole hakkab siiski loodesse allapoole vajuma. Põhjataevas leiame Kassiopeia.
Linnutee asend on halb, laotub üle põhjakaare, kuid seda piirkonda kimbutab Koidu ja Hämariku süvenev mäng üha enam. Seega kuu keskel ja lõpus kaob Linnutee vaatleja silmist.
Õhtuses lõunakaares paistavad Karjane, Neitsi ja Lõvi. Heledaimad tähed on vastavalt Arktuurus, Spiika ja Reegulus. Suhteliselt kõrgel, edela suunal leiame Vähi, ka see tähtkuju kipub nõrkade tähtede tõttu kuu jooksul kaduma.

All lõunakaares keerdub suur, kuid tuhmide tähtedega Hüdra, kujuteldav pea asub kõrgemal asuva Vähi, saba aga Kaalude tähtkuju juures, mis paikneb õhtuti madalas kagutaevas. Hüdra turjal võib püüda leida trapetsikujulist pisikest Kaarna tähtkuju, sellest paremal (lääne pool) jällegi nõrkade tähtedega Karika tähtkuju. Bereniike Juuksed, taaskord nõrgad tähed, paikneb Karjase ja Lõvi vahel. Mai lõpus on ka selle moodustise nägemisega raskusi. Mai algul on õhtuti madalas läänetaevas leitavad üksikud heledad tähed Betelgeuse (vasakul) ja Aldebaran. Neist vasakul ja pisut kõrgemal asub veel Prooküon koos pisikese Väikese Peni tähtkujuga. Kõik see kamp on kuu lõpuks juba õhtuti ehavalgusse kadunud. Kõrgemal lääne-loodetaevas asuvad Kaksikud, nende kõrval Veomees heleda tähega Kapella. Kaksikute Kastorit ja Polluksit võib õhtuti näha kuu lõpuni, Veomeest ja Kapellat aga kogu öö, sest see tähtkuju on loojumatu.

Ida poolt kerkivad öö jooksul aina kõrgemale Lüüra ja Luik, heledate tähtedega Veega ja Deeneb.
Hommikuks on ilusasti näha ka Altair Kotka tähtkujus. Kõik tähtkujud ise, nagu öeldud juba varem, muutuvad kuu edenedes üha tuhmimaks.

Planeetidest. Kuu algul „süttib“ esimese tähena õhtul Jupiter, asub Lõvi tähtkujus. Nähtavale ilmudes on planeet kõrgeimas asendis taevas, edaspidi vajub Jupiter aga üha enam lääne poole. Kuu algul jätkub Jupiteri veel terveks ööks, kuid mida edasi, seda varem hakkab planeet loojuma, muutudes õhtutaeva objektiks. Ööl vastu 15-ndat ja ööl vastu 16-ndat on Jupiter juures Kuu.

Maikuu öös „seiklevad“ veel kaks planeeti, Marss ja Saturn. Kuu algul paistavad nad hommikupoole ööd, kuu teises pooles aga kogu öö. Marss jõuab 22. mail vastasseisu Päikesega. Orbiidi ekstsentrilisuse tõttu on Marsi lähim asend Maale veidi hiljem, 31. mail. Seega on Marsi heledus mais muljetavaldav, heledus saab kuu teises pooles isegi veidi suuremaks kui Jupiteril, lisaks on Marss oranzika tooniga. Kõik see muudab Marsi väga pilkupüüdvaks, ainus viga on see, et planeedi asukoht on madal, ainult 8-9 kraadi silmapiirist, Põhja-Eestis veelgi vähem. Marss paikneb vastasseisu ajal Skorpioni tähtkujus, kuu lõpuks liigub Kaaludesse.
21/22. mai ööl on Marsi juures Kuu.

Marsist vasakul paikneb Saturn. Ka Saturn läheneb kuu teises pooles vastasseisule Päikesega ja paistab siis kogu öö, kuid kuu edenedes jääb Satutrn Marsist üha rohkem eemale, asudes Maokandja tähtkujus. Ka Saturn asub peaaegu sama madalas kui Marss. Heleduse poolest jääb Saturn Marsile kõvasti alla, kuid paistab siiski umbes sama heledana kui Veega või Kapella.
Kusagilt Marsi ja Saturni vahelisest piirkonnast võib väga madalast leida ka Antaarese Skorpioni tähtkujust. Ka Antaares on punakas, kuid Marsist palju tuhmim.
22/23. mai ööl on Kuu Saturni juures.

Kuu faasid.

• Kuuloomine 6. mail kell 22.29,
• esimene veerand 13. mail kell 20.02,
• täiskuu 22. mail kell 0.14,
• viimane veerand 29. mail kell 15.12.