Oktoobritaevas 2014

Alar Puss | 13.10.2014

Oktoobris jätkub öö kiire pikenemine ja vastavalt päeva lühenemine. Täiendava pimeduse “naela” lööb sisse kuu lõpul läbi viidav üleminek talveajale ehk kellakeeramine. Sellest alates võib peale tööd või kooli õhtustele välistöödele kriipsu peale tõmmata – juba poolest päevast peale valitseb pimedus. Hommikul läheb küll peale kellakeeramist tund aega varem valgeks, kuid kasu sellest on marginaalne.
Koolides tehakse päevaga algust kell 8 kuni 8.30. Novembris, detsembris, jaanuaris ja veebruari alguseski on kooli minnes ikkagi alles hämar või suisa pime. Teine kellakeeramine märtsi lõpul pole parem – siis peavad inimesed päevapealt hakkama tund aega varem ärkama. Loo moraal – võidelgem selle eest, et kaoks kõigile mittevajalik kellakeeramine ja saabuks aastaringne suveaeg!

Pimeduse saabudes on oktoobriõhtute taevapilt päris sarnane septembriõhtutega: kõrgel lõunataevas on leitav kolmest heledast tähest koosnev Suvekolmnurk, liikmetena Veega, Deeneb ja Altair. Kaks esimest neist on Eesti laiuskraadil loojumatud, Altair on maailmapoolusest aga üpris kaugel ning seega kuulub tõusvate ja loojuvate tähtede hulka. Loodetaevas on leitav Suur Vanker ja Kassiopeia asub kõrgel idataevas. Läänetaevas hakkab esmalt silma üksik hele täht – see on Arktuurus Karjase tähtkujust.

Ometi peame üha enam hakkama arvestama ka muude tähtede ja tähtkujudega, mis kerkivad üha kiiremini esile ida poolt. Kui oktoobriöö on juba mitmed tunnid “vana” (arvestame, et ööd ju üha pikenevad), on taevapilt muutunud – nüüd näeme tüüpilist sügistaevast. Suur Vanker on põhjataevas. Meenutada tasuks veel, et põhjataevas paiknev Põhjanael on kogu aeg ühe koha peal paigal, kõik teised tähed tema ümber tiirutamas (Põhjanael asub ju pöörleva Maa liikumatu põhjapooluse kohal). Seetõttu on paratamatu, et põhjataevas muutub taevapilt vähem kui vastassuunas, lõunakaares.

Suvekolmnurk, mille liikmetega seotud tähtkujud Lüüra, Luik, Kotkas ning nende naabrid Herkules, Nool, Maokandja jt, millest oli rohkem juttu septembritaeva ülevaates, on lääne poole vajunud, samuti on loojunud Arktuurus koos enamusega Karjase tähtkujust.

Kõrgel seniidis on leitav Kassiopeia, koosnedes viiest suhteliselt heledast tähest, mis kokku meenutavad W-d. Eesti mütoloogias oli see tähtkuju tuntud Taevaloogana. Veidi madalamal, lõunasuunas, asub midagi suurt, mis hea fantaasia korral meenutab suurendatud Suurt Vankrit. Teglikult on siin tegu kahe erineva tähtkujuga, ketikujulise (aisakujulise?) Andromeeda ja ruudukujulise Pegasusega. Saladuskatte all võib mainida, et Pegause ruudu ülemine vasakpoolne liige on tegelikult Andromeeda tähtkuju koosseisus. Pegasus on Vana-Kreeka mütoloogias tiibadega hobune, Kassiopeia Etioopia kuninganna, Andromeeda tema tütar. Kuningapere pea, kuningas ise, nimeks Kefeus, asub samuti tähtkujuna taevas, Kassiopeiast mitte kaugel, kõrgel lääne-loodetaevas. Tähtede heleduselt on Kefeus aga kehvapoolne, pole siis ime, et teda ei pruugi kergesti leida. Veel raskem on leida Kefeusest veidi allapoole jäävat nõrka Sisaliku tähtkuju.

Pöördugem nüüd lõunataevasse tagasi ja vaatame, mis seal veel näha on. Ribakujulise Andromeeda idapoolsest (vasakpoolsest) osast veidi madalamal asuvad väikesed Kolmnurga ja Jäära tähtkujud. Kolmnurk meenutab tõepoolest võrdhaarset komnurka, kuid Jäära näiv joonis meenutab vaid Jäära ühte sarve või koguni püstolit. Madalamale jäävat üsna ulatuslikku taevapiirkonda nimetetakse vahel ka “vesiseks taevaalaks”. Põhjus – tähtkujude nimed on seotud veega ja samuti… vaatepilt on vesine…

Andromeeda ja Peagasuse all asub suur, enam-vähem kaheosalist õngenööri meenutav Kalade tähtkuju, heledad tähed seal puuduvad. Veidi heledamate tähtedega on Vaal, Kaladest allpool asuv tähtkuju. Vaalast paremale, lääne poole jääb (taas pigem nõrkade tähtedega) Veevalaja tähtkuju.

Vaadates ida-kirdetaevasse, leiame jälle ka heledamaid tähti. Kassiopeiast madalamal asub hargikujuline Perseuse (per Zeus – Zeusi järglane) tähtkuju. Madalamas kirdetaevas asub Veomees, heleda tähega Kapella. Idataevast võib leida ka hiljuti tõusnud Taevasõela. See veidi uduse looriga kaetud objekt pole iseseisev tähtkuju, vaid osa Sõnni tähtkujust, mis on tervikuna alles ilmapiiri tagant kerkimas. Taevasõel on meile suhteliselt lähedal paiknev täheparv liikmete koguarvuga umbes 500. Kuid 6 – 7 tähte neist on parajalt heledad, et neid palja silmaga eraldi vaadata. Sõela tähekogum meenutab algaja vaatleja jaoks Väikest Vankrit, samuti nagu on vankrikujuline parajasti edelasuunas paistev Delfiin.

Planeetidest.

Planeetidest tühja õhtutaevasse ilmub oktoobris siiski üks planeet. Tegu on Marsiga, mis hinnanguliselt teise dekaadi alguses saab madalas edelataevas vaadeldavaks. Marss liigub Maokandja tähtkujust Amburi tähtkujju. 28-nda õhtul “külastab” Marssi Kuu.

Hommikutaevast “valitseb” heleda tähena Jupiter, mis tõuseb kesköö paiku. Planeet liigub kuu jooksul Vähi tähtkujust Lõvi tähtkujju.
18-ndal on Jupiteri juures Kuu.

Kuu algul on hommikuti väga madalas koidutaevas leitav Veenus, mis kaob umbes nädal peale kuu algust koiduvalgusse.

Kuu lõpus võib hommikuti näha ka Merkuuri. Planeet ilmub nähtavale 26-nda paiku, edaspidi tõuseb Merkuur 2 tundi enne Päikest.

Kuu faasid.

Esimene veerand 1. oktoobril,
täiskuu 8. oktoobril,
viimane veerand 15. oktoobril,
noorkuu 23. oktoobril,
esimene veerand 31. oktoobril.

Märksõnad: tähistaevas