Suvetaevas 2014

Alar Puss | 06.05.2014

Juba aprilli lõpus algasid ametlikult astronoomilised valged ööd. Praktiliselt võib mõne tunni jagu päris pimedat öötaevast nautida veel maikuu esimestel öödel. Peatselt hakkab aga põhjakaares ööst öösse üha enam ilmnema nõrk kuma, mis on nähtav ka kohalikul keskööl (Ida Euroopa suveajas veerand kahe paiku). Esialgu ei sega see veel oluliselt tähistaeva vaatlemist.

16. mail algab ametlik nautiline valge öö, kui Päike ei lange silmapiirist enam kui 12 kraadi allapoole. Järgmiste ööde jooksul „valgeneb“ ka muu taevas kiiresti ja vähem heledad tähed muutuvad nähtamatuks. Mai kolmas kümnendik möödub juba valgete ööde „tähe all“. Ööd lühenevad ja valgenevad juuni algul tasapisi veelgi, kuid vähem märgatavalt. Kõige lühemaks saab öö suvisel pööripäeval, peale seda hakkab protsess aeglaselt vastupidi kulgema. Inimese silma jaoks kestavad valged suveööd siiski veel pikalt, olulisi muutusi juuli esimeses pooles ei toimu. Ka juuli kolmanda kümnendi algus on veel piisavalt heleda öötaevaga, kuid 25. juuli ümbruses tuleb tähtede enamus kiiresti, vaid mõne ööga, „taevasse tagasi“. 28. juulil lõpeb ametlik nautiline valge öö ning kõige viimastel juulikuu öödel on valgetest öödest säilinud veel vaid üha nõrgenev põhjataeva valguskuma.

Kõigest hoolimata on heledamad tähed vaadeldavad ka jaanipäeva aegu. Umbkaudseks piiriks võib tuua Suure Vankri tähtede ja Põhjanaela heleduse, need tähed peaksid, kuigi mitte väga hästi, paari pimedama öötunni jooksul olema vaadeldavad. Suur Vanker asub siis lääne-loodetaevas. Probleemideta on vaadeldavad aga esimese suurusjärgu tähed ja planeedid.
Maikuu õhtutaevas, kui öö on veel piisavalt pime, näeme kõrgel lõunakaares ilusaid tähtkujusid Karjast ja Lõvi, neist veidi allpool asub Neitsi tähtkuju, mida tänavu kevadel kaunistab hele ja punaka tooniga planeet Marss. Veel heledamana paistab Jupiter, mis asub läänetaevas Kaksikute tähtkujus. Kaksikute ja Lõvi vahele jääb nõrkade tähtedega Vähi tähtkuju. Teine nõrk sodiaagi tähtkuju on madalas kagutaevas paiknev Kaalud, mida muudab sedapuhku uhkemaks planeet Saturn.

Suveööd. Planeetide tõusmine/loojumine suvel 2014.

Saturn paistab maikuus madalas lõunataevas kogu öö, juuni teises pooles muutub ainult õhtutaeva objektiks. Marss paistab samuti mai algul kogu öö, kuu lõpupoole loojub enne hommikut ja juunis juba keskööl. Planeedi heledus väheneb aegamööda. Jupiter on mais näha vaid õhtutaevas, juunis Jupiteri vaatlusaeg üha lüheneb ja kuu lõpus kaob planeet ehavalgusse.

Veenus paistab mais päris kehvasti väga madalas koidutaevas, tõustes 40 minutit enne Päikest. Juunis vaatlusaeg aegamööda pikeneb ning juulikuus on Veenus juba kergesti Koidutähena leitav, tõustes kuu lõpus 2 tundi enne Päikest.
Mais on lootust näha ka Merkuuri, ta ilmub 7-nda mai paiku nähtavale õhtuti ehataevas, loojub kuni 2,5 tundi pärast Päikest, kuu lõpus kaob ehavalgusesse. Juunis on planeet nähtamatu. Merkuur ilmub uuesti nähtavale juulis, aga siis hommikutaevasse. Kuigi planeet tõuseb kuni 1,5 tundi enne Päikest, on ta raskesti leitav, sest liigub väga madalal heledas taevas.

Kinnistähtedest on juuni algul õhtuti kõrgel lõunakaares Arktuurus Karjase tähtkujust, väga madalas kagutaevas aga paistab Antaares Skorpioni tähtkujust. Mõlemad tähed on sarnaselt Marsile oranžika tooniga, nii et püüdkem neid mitte segi ajada. Idakaares võib leida kolm heledat tähte: kõrgemal Veega Lüüra tähtkujust ja Deeneb Luige tähtkujust, madalamal asub Altair Kotka tähtkujust. Need kolm kokku moodustavad tuntud asterismi – Suvekolmnurga. Madalas loodetavas on leitav Kapella Veomehe tähtkujust. Lühikese juuniöö jooksul ei jõuagi taevapilt väga palju muutuda.

Juuni lõpus ja juuli algul on õhtutaevas Arktuurus veidi läände nihkunud, see-eest on kõrgemale kerkinud Suvekolmnurk.
Juuli keskpaiku peaaegu kinnistub mitmeks kuuks olukord, kus õhtul säravad kõrgel lõunataevas Veega ja Deeneb (vasakul), neist allpool paistab Altair. Läänetaevas on nähtav Arktuurus, madalas edelataevas Antaares ning põhjataevas paistab Kapella.

Planeetidest on Marss ja Saturn leitavad juulis õhtuti ehataevas, kuid Marss kaob kuu kolmanda kümnendi algul ehavalgusse.

Märksõnad: tähistaevas