Hubble mõõtis Suure Magalhãesi pilve pöörlemist

Eero Vaher | 03.03.2014

Hubble’i kosmoseteleskoop on võimaldanud astronoomidel vahetult vaadelda meie naabergalaktika Suure Magalhãesi pilve pöörlemist.

Juba üsna pikka aega on astronoomid kasutanud galaktikate pöörlemise uurimiseks Doppleri efekti. Meie poole liikuva tähe spektrijooned on liikunud spektri lühemalainelise, meist eemalduva tähe spektrijooned aga pikemalainelise otsa poole. Kuid Doppleri efekt võimaldab määrata vaid tähe kiiruse vaatesuunalist komponenti. Hubble’i kosmoseteleskoobiga seitsme aasta jooksul teostatud vaatlused on lubanud määrata ka paljude Suure Magalhãesi pilve tähtede vaatesuunaga ristuva kiiruse komponendi. Tänu Hubble’i vaatlustele ning Doppleri efekti mõõtmistele on astronoomid suutnud välja selgitada naabergalaktika tähtede kolmemõõtmelise liikumise, mille tundmine ütleb üsna palju nii selle struktuuri, ajaloo kui ka massijaotuse kohta.

Hubble’i kosmoseteleskoop vaatles tähti Suure Magalhãesi pilve 22-s erinevas piirkonnas. Igas piirkonnas oli lisaks tähtedele ka kvasar – kauge aktiivse galaktika väga hele tuum. Tähtede liikumine kvasari suhtes lubaski kindlaks teha nende kiiruste vaatesuunaga ristuvad komponendid. Selgus, et Suure Magalhãesi pilve keskosa tähtedel kulub ümber galaktika keskme ühe tiiru tegemiseks umbes 250 miljonit aastat.

Suur Magalhãesi pilv on meie lähinaaber, kuid ainult kosmilises mõõtkavas. Nimelt asub see meist umbes 170 000 valgusaasta kaugusel. Seetõttu on Suure Magalhãesi pilve tähtede omaliikumise nurkkiirused väga väikesed. Nende määramine on võrreldav Kuul seisva inimese juuste kasvukiiruse mõõtmisega.

Suur Magalhãesi pilv annab tänu oma lähedusele suurepärase võimaluse galaktikate struktuuri ja dünaamika tundmaõppimiseks. Meie kodugalaktika Linnutee puhul takistab sarnaste vaatluste tegemist asjaolu, et me peame Linnuteed vaatlema seestpoolt.

Märksõnad: galaktikad, Magalhãesi pilved