Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Kepleri kosmoseteleskoop leidis võimatu maailma

Ann Alice Ehala | 06.12.2013

Astronoomid on avastanud võimatu maailma – kivise eksoplaneedi, mis tiirleb oma päikesest vähem kui 1.5 miljoni kilomeetri kaugusel, ligi 40 korda lähemal kui Merkuur Päikesest, ja vaevleb seetõttu kuni 2000 Celsiuse kraadise kuumuse käes. Kepler-78b on üks paljudest planeetidest, mis on avastatud tänu NASA Kepleri kosmoseteleskoobile, kuid seni pole teadlased suutnud aru saada, kuidas sellise orbiidiga planeet sai tekkida.
kepler

Praeguseni on teada, et Kepler-78b mass moodustab ligi 1.7 Maa massist, olles seni avastatud eksoplaneetidest Maaga kõige sarnasem. Tema 1,2 korda suurem diameeter on umbes 15 300 km. Tiheduski on Maaga samas suurusjärgus – võrreldes Maa , mis annab alust arvata, et ta koosneb põhiliselt rauast ja kivimitest. Need omakorda on kõrge temperatuuri tõttu täiesti vedelas olekus. Planeedi tiirlemisperiood on 8,5 tundi, seega ühe Maa ööpäeva jooksul möödub Kepler-78b’l peaaegu kolm aastat.

Planeedi leidis Kepleri kosmoseteleskoop, mis on kuni selle aastani vaadelnud kokku juba 100 000 sobivat tähte Lüüra ja Luige tähtkujus, leidmaks nende kiirgusest märke, mis annaksid aimu sellest, et tähe eest on läbi liikunud mõni eksoplaneet. Kuna uuritavad tähed on väga kaugel – Kepler-78b puhul ligi 700 valgusaasta kaugusel – ja planeedid ise on väikesed, siis selliste tähest mööduvate planeetide puhul ei ole võimalik teha otseseid vaatluseid. Sellegipoolest perioodilise tähesuuruse muutuse kaudu saab kindlaks teha varjutava keha diameetri ja orbiidi. Eksoplaneedi massi saab määrata gravitatsioonilise tõmbejõu mõõtmisest ning Kepler-78b puhul rakendati selleks kahte kõige tundlikumat instrumenti Maal: HIRES (High Resolution Echelle Specrometer) spektrograafi Hawaiil asuvas Kecki observatooriumis ja La Palmas asuva Roque de los Muchachos Observatooriumi HARPS-North (High Accuracy Radial velocity Planet Searcher) spektrograafi, mis on põhjapoolkeral asuv versioon edukast Euroopa Lõunaobservatrooriumi HARPSist Tšiilis. Mõlema instumendiga saadud andmed olid kooskõlas Kepleri teleskoobilt saadud tulemustega. Kepleri teleskoobiga on avastatud palju eksoplaneete kuid Kepler-78b on esimene, mille mass on väljaarvutatud.

Kepler-78b ei oleks saanud tekkida tema praegusel orbiidil, sest minevikus oli ematäht nii suur, et planeet oleks jäänud tema sisse. Seega pidi ta oma omapärasele orbiidile sattuma tähe hilisemas arengus, kuid ka sellel teoorial on omad probleemid.

„Planeet ei oleks saanud tekkida oma praegusel kaugusel, sest planeedid ei saa tekkida tähtede sees,“ ütles Dimitar Sasselov, kes uurib nö super-Maa planeete Harvardi Smithsonian astrofüüsika keskuses. „Ja ta ei oleks saanud tekkida kaugemal ja hiljem liikunud lähemale, sest sel juhul oleks ta liikunud otse täheni välja. See planeet on täielik mõistatus.“

Planeedid mis liiguvad kaugematelt orbiitidelt lähemale ei ole seni tundmatu nähtus. Esimesed sarnased avastusted pärinevad juba 1995 aastast, kuid selliseid migratsioone teevad tavaliselt hiidplaneedid kui tähe ümber eksisteerib veel protopilv, mis võib planeetide orbitaalset impulsimomenti kahandada, kiirendades ümbritsevat gaasi. Astronoomid on ka leidnud tähele lähedaste orbiitidega planeete, mis kunagi on olnud hiidplaneedid, kuid mille atmosfäärid tugevate tähetuulte ja kõrge temperatuuri tõttu on minema pühitud, ning järele on jäänud vaid kõvad südamikud. Kas Kepler-78b võib olla sarnase saatusega hiidplaneet?

Planeedi tulevik on tume – umbes 3 miljardi aasta pärast on tähe loodelised jõud ta lõhki tõmmanud. Kui meie Päikesel oleks kunagi sarnane kaaslane olnud, siis oleks see sarnaste tagajärgede tõttu ammu hävinud ja meil ei oleks ühtegi tõendit selle kunagisest olemasolust.

Märksõnad: ,