Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Vaatleme geminiide

Helle Jaaniste | 13.12.2012

Ootame tähesadu!

Kuigi ilmad on meil väga pilves olnud, loodame ikka – ehk õnnestub näha ööl vastu 14. detsembrit palju-palju langevaid tähti, geminiide. Juba mitu ööd oleks võinud neid näha, aga maksimumi oodatakse 14. detsembril kell 1.30.

Meil on kolm iga-aastast rikkalikku meteoorivoolu:

  • kvadrantiidid jaanuari alguses,
  • perseiidid augustikuus,
  • geminiidid detsembris.

Geminiidid on aasta viimane meteoorisadu. Meteoorid lähtuvad Kaksikute tähtkujust, liiguvad kiirusega 35 km/s. Paljud meteoorivaatlejad peavad geminiide kõige efektsemaks meteoorivooluks, sest nad liiguvad aeglaselt ja voolus on palju heledaid meteoore, neist jäävad taevasse sageli pikad jäljed.

Geminiidid on raskesti ennustatavad, kuna nende allikas – väheldane asteroid Phaethon – on lühikese tiirlemisperioodiga (1,43 aastat) ja tema orbiiti mõjutab just praegustel aastatel hiidplaneet Jupiter.

phaethon

Asteroid Phaethoni orbiit


Phaeton kui päikesejumala Heliose poeg liigub igal oma tiirul Päikesest mööda väga lähedalt, seepärast on temast orbiidile jääv tolmurada üsna muutlik. Sel aastal ennustab Rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon (IMO) geminiidide tunniarvuks 75, kuid on ka julgemaid ennustajaid, kes ootavad peaaegu tähesadu – kuni 120 meteoori tunnis.
Tunniarv (tegelikult tunniarv seniidis) tähendab seda, et kui vaatleja näeks oma vaatluskohast korraga tervet taevast ja meteoorivoolu radiant asuks seniidis, siis oleks näha nii palju meteoore. Päris seniiti Kaksikute tähtkuju meil ei jõua, aga öösel kella 2 paiku on ta sellele üsna lähedal. Et radiant on praegu meie laiuskraadil 20 kraadi kõrgusel juba kell seitse, siis võib meteoore näha kohe, kui on piisavalt pime.

Algajate langevate tähtede püüdjatele tuletame veel meelde – radianti ei maksa üle tähtsustada, see on selline mõtteline punkt taevas, millest meteoorid näivad lähtuvat. Langevaid tähti on näha ikka üle kogu taeva, ei pea sugugi ainult Kaksikutesse vaatama. Meteooriküttide suureks õnneks ei ole sel aastal vaatlemist segamas Kuu (noorkuu 13.12), nii võib oodata tõeliselt ilusat vaatepilti. Kui vaid need pilved laiali läheks…
Aga kusagil Eestimaa nurgas on vast ikka selget taevast!

Meteoorivaatlejatel on geminiidide vaatlusöödel vaja lahendada veel üks probleem – kas lisandub detsembrisse uus meteoorivool? Nimelt liigub Maa arvutuste järgi sel ajal läbi ka ühe teise tolmupilve, komeeet Wirtaneni poolt maha jäetud. Nende langevate tähtede radiant peaks asuma Kalade tähtkujus, arvatav tunniarv on 30.
Et Kalad loojuvad meil südaöö paiku, siis neid veel nimetuid meteoore võib näha õhtupoole ööd. Õnneks segamini neid ajada ei saa, sest nende lennusuunad on üsna erinevad – radiantide vahe on 90 kraadi.

Kõige vähem on meil räägitud kvadrantiididest, sest nende maksimum on 4. jaanuaril – külmal ja pühadejärgselt väga ebamugaval ajal. Kvadrantiidid näivad lähtuvat Karjuse tähtkuju põhjaosast, meil on nende radiant loojumatu. Parim vaatlusaeg on siiski hommikupoole ööd, sest siis on Karjuse tähtkuju kõrgemal. Kvadrantiidid sisenevad atmosfääri kiirusega 41 km/s, tunniarvuks ennustatakse kuni 100 meteoori. Taevas on siis kahanev poolkuu, nõrgemad meteoorid jäävad nägemata, aga tavapärasest rohkem langevaid tähti peaks näha olema ikkagi. Ja ehk ilm nii kaua ikka pilves ei ole…

Märksõnad: