Punase kääbuse ümbert leiti mini-Päikesesüsteem

Anne-Mai Pall | 16.01.2012

Punase kääbustähe ümbert on leitud tiirlemas kolm kivise pinnaga planeeti, millest väikseim on 0.57 Maa raadiusega – Marsist vaid natuke suurem.

Planeedid avastas Kepleri kosmoseteleskoop umbes 130 valgusaasta kaugusel asuva tähe (KOI-961) ümbert ja järgnevad vaatlused maal asuvates Palomari ja W. M. Keck’i observatooriumides leidsid, et nende suurused on vahemikus 0.57 kuni 0.78 Maa raadiust.

Nii väiksed raadiused viitavad sellele, et tegemist on meie Päikesesüsteemi siseplaneetidega sarnanevate kiviste planeetidega, kuid kuna need tiirlevad oma tähe ümber kõigest poole kuni kahe Maa ööpäevaga, pole nad kaugeltki elamiskõlbulikud – pinnatemperatuurid kõige sisemise ja välimise planeedi vahel ulatuvad 200st 500 kraadini ning on seega liiga kuumad vedela vee eksisteerimiseks.

Väiksed pole ainult planeedid. Ematähe KOI-961 diameeter on kõigest üks kuuendik meie Päikese omast, millest võib järeldada, et täht ise on vaid 70 protsenti suurem hiiglaslikust gaasplaneedist Jupiter. „Lähim võrdlus suuruses Jupiteri ja tema (Galilei) kuudega ongi selle süsteemi juures kõige imelisem,” ütleb John Johnson, NASA Eksoplaneetide Instituudi juht Caltech’is.

Punased kääbused, väikesed ja jahedad peajada tähed, on kõige tavalisemad Linnutee tähed – umbes kaheksa tähte kümnest meie Galaktikas on punased kääbused – seega viitab uus leid sellele, et seda tüüpi tähe ümbrusest võib otsida maasarnaseid kiviseid planeete. Siiamaani on Kepleri poolt leitud 900st potentsiaalsest planeedisüsteemist vaid 85 leitud olevat punase kääbuse süsteemid.

„Kui kombineerida see faktiga, et tegemist on ühtede arvukaimate tähtedega Galaktikas, saab selgeks, et seda tüüpi süsteem võib olla üsna tavaline,” ütleb Philip Muirhead, samuti Caltech’ist ja peamine autor artiklile, mis räägib sellest avastusest ajakirjas Astrophysics Journal. „Kahtlemata on see huvitav.”

KOI-961 on ka rabavalt sarnane lähedal asuvale ja palju uuritud punasele kääbusele, Barnard’i tähele, mis on kõigest kuue valgusaasta kaugusel. „Barnard’i täht ja KOI-961 on mõlemad M-klassi kääbused, tuntud ka punaste kääbustena,” ütleb Vanderbilt’i astronoom Keivan Stassun. „Kui võrdlesime KOI-961 sõrmejälgi enimtuntud punaste kääbuste omadega, nägime, et Barnard’i täht oli parim vaste.”

Kuigi Barnard’i täht andis teretulnud alguspunkti, millest tuletada uue Kepleri süsteemi iseloomulikud jooned, ei ole selle tähe enda ümber ühtegi teadaolevat planeeti. Sellegipoolest võib uue M-tüüpi kääbuse leidmine, mille ümber tiirlevad planeedid, suurendada tõenäosust, et ka Barnard’i tähe ümbruses võib olla planeete, mis tiirlevad tunduvalt kaugemal. Kuna Kepleri kosmoseteleskoop peab mööduvale planeedile viitava heleduse languse detekteerima kolmel korral enne, kui täht märgitakse ära kui planeedikandidaat, võtab pikemate perioodidega planeetide avastamine tähe ümber kauem aega.

„Kui need planeedid on nii tavalised kui nad paistavad – ja kuna punased kääbused ise on nii tüüpilised – siis kogu Galaktika peaks kihama väikestest elukõlbulikest planeetidest tuhmide punaste kääbuste ümber,” lisab Johnson.

Märksõnad: eksoplaneedid