Kepleri esimene elukõlbulik planeet: Kepler-22b

Jaan Laur | 06.12.2011

Kepleri kosmosemissiooni andmete põhjal leidis kinnitust elukõlbulikus tsoonis asuva Maa-sarnase planeedi olemasolu. Lisaks avaldati 1094 uut eksoplaneedi kandidaati, mis tõstab Kepleri poolt avastatud planeetide koguarvu juba 2326-ni.

Selleks, et planeedikandidaadist saaks kinnitatud planeet, peab vaatlema vähemalt kolme varjutust (planeedi möödumist tähe eest). Selle jaoks mõõdetakse tähe heledust iga poole tunni tagant ning uuritakse tähe heleduskõveral heleduste langusi, mis võivad viidata planeedi möödumisele tähest. Kui ühesuguse intervalliga on toimunud kolm varjutust, võib olla kindel, et tegu ei olnud veaga, ning planeet kuulutatakse kinnitatuks. Enne seda omab planeet kandidaadi staatust.

Vastkinnitatud planeet Kepler-22b on väikseim planeet, mida teatakse asuvat elatavas tsoonis – alas, kus vesi saab planeedi pinnal eksisteerida vedelal kujul. Kepler-22b tiirlemisperiood on 290 päeva, läbimõõt on 2.4 Maa läbimõõtu ning ta asub meist 600 valgusaasta kaugusel. Praeguseks pole veel kindel, kas tegu on peamiselt kivise, vedela või gaasilise planeediga. Täht, mille ümber Kepler-22b tiirleb, on G-spektriklassi täht nagu Päikegi, kuigi veidi jahedam ja väikesem.

“Õnn naeratas meile selle planeedi avastamisel,” teatas NASA Ames’i Teaduskeskuse vastutav teadur William Borucki, kes oli ühtlasi ka Kepler-22b avastanud töörühma juht. “Esimene varjutus mõõdeti ainult kolm päeva pärast Kepleri töökorras olevaks kuulutamist. Kolmas, määrav varjutus sai mõõdetud 2010. aastal.”

Veebruaris avaldatud 54 elatavas tsoonis asuvast eksoplaneedi kandidaadist on Kepler-22b esimene kinnitatud eksoplaneet. Samuti avaldab Kepleri meeskond 5.-9. detsemberil peetaval konverentsil 1094 uut eksoplaneedi kandidaati. Info, mille põhjal need avastused on tehtud, pärineb 2009. aasta maist kuni 2010. aasta septembrini ning kuna varjutuste otsimiseks oli võrreldes veebruaris avaldatud tulemustega märgatavalt rohkem aega, avastati Maa-suuruste planeetide osakaalu märgatav kasv. See tähendab, et Maa-sarnased planeedid ei olegi nii haruldane nähtus, kui varem arvati.

Uute andmete jäergi on varasema 54 elatavas tsoonis asuva eksoplaneedi kandidaadi asemel praeguseks 48 kandidaati. Selline vähenemine on tingitud elatava tsooni definitsiooni kitsendamisest, mis arvestab ka planeedi atmosfääri soojendavaid efekte ning nihutab elatava tsooni varasemast suurematele kaugustele.

Märksõnad: eksoplaneedid