Kauge kvasari juures leiti suured veevarudRain Kipper | 31.07.2011 Kvasari, mille kaugus on 12 miljardit valgusaastat (ehk punanihkel 3.91), juurest leiti aurustunud vee varud. Avastuse olulisus avaldub tõenduses, et vesi sai eksisteerida nii varajases Universumis.  Kvasar veepilvega. Kunstniku ettekujutus kaugest kvasarist, mida ümbritseb suur tolmu ja gaasi pilv. Pilt: NASA/ESA. Kvasari juures olev veepilv sisaldab 140 triljonit korda rohkem vett, kui Maa ookeanid kokku. Vesi saab Universumis olla ainut tihedas ja soojas piirkonnas. Piirkond peab olema soe seetõttu, et muidu vesi sadestuks lähedalolevate tolmuterade külge ning muutuks jääks. Jää ei ole nii lihtsalt avastatav kui vesi. Selllise tolmu sattumisel sooja piirkonda muutuks jääkiht loomulikult auruks. Sealset vett soojendab kvasari must auk. Kui mingi aine (ei pea olema vesi) kukub musta auku, siis selle protsessi käigus vabaneb kiirgus, mis soojendab ümbrust ning sellega koos ka vett. Sealse vee saatus ei ole kindel. Ühe võimalusena kukub see musta auku ning hakkab ümbrust soojendama. Teise võimalusena aine koondub ja muutub täheks. Ning kolmas võimalus on see, et kvasari kiirgus lihtsalt puhub aine eemale, välja sealsest galaktikast. Avastus tehti kasutades 10 meetrist Caltech Submillimeter Observatory raadioteleskoopi kasutades. Allikad:
Märksõnad: vesi |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
