Purustati kaugeima gammasähvatuse rekordRain Kipper | 31.05.2011 Paar aastat tagasi toimus gammasähvatus (GRB 090429B), mille uurimine selgitas, et see on pärit 13.14 miljardi valgusaasta kauguselt, ehk punanihkelt 9.4. Eelmine rekordi omanik oli kaugusel 13 miljardit valgusaastat, ehk punanihkel 8.2. Avastus tehti gammateleskoobi Swift poolt.  Infrapunane järelkiirgus gammasähvatusest. Pilt: Gemini Observatory / AURA / Levan, Tanvir, Cucchiara. Gammasähvatus on väga hele gammakiirguse välgatus, mis kestab lühikest aega: mõnest millisekundist paari minutini. Tavaliselt järgneb sellele järelhelendus, mida on võimalik põhjalikumalt uurida juba teistes spektri piirkondades nagu röntgen, ultraviolet, nähtav valgus, infrapunane või raadio piirkond. Kauget galaktikat, kus gammasähvatus võis aset leida, otsiti teleskoopidega nagu Gemini (nähtava valguse ja lähisinfrapuna teleskoop), VLT (Very Large Telescope) ja Hubble kosmoseteleskoop, kuid midagi ei leitud. On teada, et mida kaugemalt valgus pärineb, seda rohkem valguse lainepikkus “välja venitatakse” ning seda suurema lainepikkusega spektripiirkonnas tuleks otsida. Tavateleskoobid ei suutnud leida galaktikat, kus gammasähvatus aset leidis, just selle valguse väljavenimise tõttu. Kauguse hinnang, millel on suur määramatus, tuleb peamiselt järelhelendusest ning infrapuna vaatlustest, mis tehtud Suurbritannia infrapuna teleskoobiga ja Gemini teleskoobiga. Gammasähvatuste põhjus ei ole päris kindlalt teada. On välja pakutud, et need võivad pärineda neutrontähtede kokkupõrgetest või väga suurtest supernoovadest, mis saavad toimuda ainult väga noortes galaktikates. Allikad:
Märksõnad: gammasähvatused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
