Tähistaeva retk #3: Õhtu Orioniga

Taavi Tuvikene | 25.02.2011

Orioni tähtkuju on taevas üks silmatorkavamaid: kaks heledat tähte moodustavad vägilase õlad, kolm tähte vöö ja kaks tähte jalad. Vasakpoolne õlatäht, punaka värvitooniga Betelgeuse on viimasel ajal palju kõmu tekitanud seoses võimalusega, et plahvatab lähema miljoni aasta jooksul supernoovana. Parem jalatäht Riigel jällegi on üks Talvekuusnurga tippudest.

Ehkki Orion on talvine tähtkuju, kulmineerudes detsembris südaöö paiku, on just veebruar-märts kõige mugavam aeg Orioni tähtkujus asuvate objektide vaatlemiseks, sest ilmad on pisut paremad ja Orion on kõrgeimas asendis lõuna suunas varajastel õhtutundidel. Tõsi küll, märtsi teises pooles, kui õhtud muutuvad valgemaks, jääb Orioni vaatlusaega väga kiiresti vähemaks.

Mida huvitavat siis Orion vaatlejatele pakub? Esmalt muidugi Orioni udukogu, katalooginimega Messier 42 või lihtsalt M42. Orioni udu asub vööst madalamal ja paistab palja silmaga keskmise mõõgatähena. Binokli või väikese teleskoobiga on aga näha, et tegemist on uduse laiguga, ning suuremad teleskoobid või pika säriajaga tehtud taevapildid näitavad kaunist udukogu, mis on noorte tähtede sünnikohaks.

Õigupoolest eristatakse siin kahte udukogu: suurem ja heledam on M42 ning sellest on tumeda tolmuribaga eraldatud M43. Juuresolev must-valge pilt annab ettekujutuse, kuidas Orioni udu väikeses teleskoobis paistab.

M42 keskel on juba väikeste suurendustega näha neli Trapetsi tähte. Tegemist on noore täheparvega, mis on tekkinud udukogus olevast gaasist. Trapetsi tähti tähistatakse ühiselt kreeka tähega Teeta, millele lisatakse indeks 1.

Järgnevale taevakaardile on mahutatud terve Orioni mõõk. Joonise keskel, ülemises punases rõngas on tähistatud Trapets ehk Teeta-1 ja selle kõrval kaksiktäht Teeta-2.

Umbes pool kaarekraadi ehk 30 minutit Trapetsist lõuna pool paikneb kaksiktäht Ioota Orionis. Heledast, 2.8 tähesuurusega tähest 11 kaaresekundi kaugusel asub neli tähesuurust nõrgem täht. Suure heleduste erinevuse tõttu on väikese teleskoobiga Ioota nõrgemat komponenti väga raske eristada.

Vaid 10 kaareminuti kaugusel Iootast asub veel üks kaksiktäht, Struve 747. See tähepaar on tunduvalt laiem, kahe tähe vahekaugus on 35 kaaresekundit.

Nüüd on aeg suunata teleskoop Orioni vöö idapoolseima tähe, Tseeta juurde, millest veidi madalamal asub viiest tähest koosnev mitmiktäht Sigma Orionis. Tõsi küll, teleskoobiga näeme seal vaid kolme komponenti.

Orioni vöö pakub meile veel ühe kaksiktähe: vöö kõige läänepoolsem (ehk parempoolsem) täht Delta on kaksiktäht. Heledam komponent on tähesuurusega 2.2 ja sellest 52 sekundit põhja suunas asub 6.3 tähesuurusega nõrgem komponent.

Retke lõpetuseks suuname teleskoobi Orioni õlgadest kõrgemale, kus asub pea ja ühes sellega kaksiktäht Lambda Orionis.

Lambda Orionis on väikese teleskoobi jaoks, nagu seda on Galileoskoop, paras proovikivi. Kaksiktähe komponendid on heledusega 3.6 ja 5.5 tähesuurust ja nende vahekaugus on 4.4 kaaresekundit. Kui Galileoskoobiga kasutada lisaokulaari, mis annab 80- kuni 100-kordse suurenduse, õnnestub kaksiktähe komponendid siiski lahutada. Suurema teleskoobiga on komponentide eristamine palju lihtsam.

Saamaks rohkem aimu, kuidas Orioni udu ja nimetatud kaksiktähed teleskoobis paistavad, soovitan vaadata Jeremy Perezi suurepäraseid joonistusi:

• Orioni udukogu
• Teeta-1 Orionis
• Teeta-2 Orionis
• Ioota Orionis
• Struve 747
• Sigma Orionis
• Delta Orionis
• Lambda Orionis

Vaata lisaks:

• Raivo Hein: M42, Orion Nebula, Orioni udukogu
• Top 200 most beautiful Double Stars

Märksõnad: kaksiktähed, tähistaevas, udukogud

Lisa oma kommentaar foorumis (0 kommentaari)