Veebruaritaevas 2011

Helle Jaaniste | 01.02.2011

Veebruaris on õhtud veel pimedad, kevad ja kellakeeramine on veel kaugel. Õhtune vaatlusaeg on mugavalt varane. Kui vaid selget taevast tuleks rohkem, kui seni olnud on.

Merkuur rändab veebruaris läbi kolme tähtkuju – Amburist läheb planeet 4. veebruaril Kaljukitse tähtkujusse, sealt 20. veebruaril Veevalajasse. Kaks viimast on ju selle kuu Päikese tähtkujud, järelikult Merkuuri me veebruaris ei näe. 25. veebruaril on Merkuur – Päike – Maa ühel joonel, Merkuur on Päikese taga.

Veenus on veebruaris Amburi tähtkujus. Planeet tõuseb hommikul kella kuue paiku, tasapisi läheneb Veenuse tõusuaeg päikesetõusule. Veebruari alguses tõuseb planeet 2.5 tundi enne Päikest, kuu lõpus vaid 1tund ja 15 minutit.
Veenuse heledus on -4.1 kuni -4.0, faas on kuu alguses 0.61, kuu lõpus 0.71, ketta läbimõõt kahaneb 20 kaaresekundilt 16 kaaresekundile.
Veebruari alguses on Veenuse eemaldumine Päikesest (elongatsioon) -45 kraadi, see tähendab, et planeeti tuleb otsida Päikesest 45 kraadi paremalt. Kuu jooksul Veenus läheneb veidi Päikesele (see paistab meile taevas, mitte ei tähenda tegelikku planeedi ja tähe omavahelist kaugust!), elongatsioon on 41 kraadi. Planeet liigub väga madalal, päikesetõusuks jõuab napilt 10 kraadi kõrgusele, kuu lõpus jääb veel madalamale.

Marss ei ole veebruaris vaadeldav, ta loojub praktiliselt koos Päikesega, kuu lõpus juba enne päikeseloojangut. 20. veebruaril läheb planeet Kaljukitse tähtkujust Veevalaja tähtkujusse.

Jupiter liigub veebruari lõpus (25.02) Kalade tähtkujust Vaala tähtkujusse. Planeet särab veel õhtutaevas, kuid tema heledus väheneb tasapisi – -2.0 tähesuurust kuu alguses, -1.9 kuu lõpus. Veebruari alguses loojub ta kella poole kümne paiku, kuu lõpus juba pool üheksa. See tähendab, et Jupiteri vaatlusaeg jääb üha napimaks. Et järgmise kuu lõpuks kaob planeet lausa ehavalgusesse, siis tuleks kasutada veebruari selgeid õhtuid, et planeet üle vaadata: vöödid üle lugeda ning kaaslaste liikumist jälgida.
7. veebruaril on Jupiteri juures kitsas kasvav kuusirp (faas 0.18). Kuust ja Jupiterist veidi lääne pool võite leida Kalade tähtkuju läänepoolse kala, eesti rahvaastronoomias kannab see hulknurk nime Viiskanda.

Saturn asub Neitsi tähtkujus, heledus on 0.6 tähesuurust, ketta läbimõõt 18.5 kaaresekundit. Rõngaga planeet tõuseb kuu algul kella üheteistkümne paiku, kuu lõpus juba kell üheksa. See tähendab, et planeet liigub vaikselt õhtutaevasse. Siiski on veebruaris ta pigem öine-hommikune vaatlusobjekt. Saturni järgi saate paika panna Neitsi tähtkuju, peatäht Spiika on Saturnist veidi madalamal, täht on natuke tuhmim.
21. jaanuaril on Saturni juures väga hele kahanev kuu.

Kokkuvõtteks. Endiselt on meil õhtutaevas vaid üks palja silmaga vaadeldav planeet – Jupiter. Öised vaatlejad võivad üles otsida tuhmima Saturni ja hommikused näevad madalal kagutaevas väga heledat KoidutähteVeenust.

Päike asub veebruari esimesed nädalad Kaljukitse tähtkujus, 16. veebruaril kell 18.22 jõuab Veevalaja tähtkujusse. Päikesemärkide järgi astub 19. veebruaril Veevalaja märgist Kalade märki.

Päike käib üha kõrgemalt, 1. veebruaril tõuseb ta üle silmapiiri 14.5 kraadi ja 28. veebruaril juba 23.6 kraadi. Päev pikeneb veebruaris 2 tunni ja 12 minuti võrra, kevad ei ole enam kaugel.

Kuu faasid:

• noorkuu 3. veebruaril kell 4.31
• esimene veerand 11. veebruaril kell 9.18
• täiskuu 18. veebruaril kell 10.36, kulmineerub umbes 41 kraadi kõrgusel
• viimane veerand 25. veebruaril kell 1.26

Taevakaart on 15. veebruari õhtuks, kella üheksaks. Lõunataevas troonib kütt Orion oma kahe koeraga (Suur Peni ja Väike Peni), väike Jänes jalgade ees. Heledatest tähtedest kokku pandud Talvekuusnurgast oli pilt jaanuarikuu jutus. Üle võiks vaadata ka eelmise aasta veebruarikuu. Planeete neil vanadel piltidel ärge pange tähele, need ju rändavad. Selle veebruari kaardile pole jäänud neist ühtegi.

Panime siia veel ühe kaardi, tehtud planetaariumiprogrammiga StarCalc. Ka see on 15.02 kell 21.00, lõunataevas. Sellel kaardil on ka süvataeva objektid. Et te saaksite aimu, kui palju on taevas veel peale palja silmaga nähtavate tähtede vaadata. Muidugi juba teleskoobiga. Selle kaardi järgi neid otsima hakata ei maksa, tuleb appi võtta mõni tõsisem planetaariumiprogramm. Programme on juba ka telefonidele seatud, vaevalt need süvataeva uurimisel abiks on, aga taevatähtedes orienteeruda aitavad kindlasti. Raskusi võib tekitada tähtkujude eestikeelsete nimede puudumine. Ega nende programmide kasutamisel muud üle ei jää, kui tuleb ladinakeelsed nimetused selgeks saada. Abiks võiks olla tähtkujude tabel.

Märksõnad: tähistaevas