Kuu ja Veenuse kohtumine päevavalguses

Jaak Jaaniste | 05.06.2007

Alanud jaanikuu pakub meile ka astronoomilise üllatuse: 18. juuni õhtupoolikul katab Kuu kinni ehatähe Veenuse. Kohtumine leiab aset kell 17.20; taevakehad asuvad sel hetkel peaaegu lõunas (asimuut põhjasuunast 200 kraadi), 50 kraadi kõrgusel silmapiirist.

Et päikeseloojanguni on siis veel tervelt viis tundi aega, tuleb leppida päevase vaatlusega. Nii Kuu kui Veenus on piisavalt heledad, et neid päevasest taevast üles leida. Nende eelmisest kohtingust, mis 19. mail aset leidis, õnnestus mul selline pilt teha:

19. mai: Kuu, Veenus, lennuk.

Ka selle foto tegemise ajal oli päike veel taevas, ehkki madalal. Nii Kuu, Veenus kui lennuki jälg on pea sama heledusega, Veenus muidugi kõige väiksem. Tegelikult on Veenus taeva foonist märksa heledam, ainult et meie nägemismeel pole harjunud selliste asjade vaatamisega. Siiski: umbes iga viienda inimese jaoks ei valmista Veenuse päevasest taevast üles leidmine mingit raskust.

Kui aga lähedal on Kuu – ja seda ta sel päeval on – on asi palju lihtsam. Taevas olev kahvatu kuusirp aitab silma teravustada ning hele Veenus selle kõrval torkab hästi silma.

Vaatlust oleks mõistlik alustada kella nelja-viie paiku. Leidke taevast Kuu ja vaadake, kas näete temast vasakul heledat täppi. Kui jah, siis tasub vaid iga kümnekonna minuti tagant pilk taevasse heita. Kuu läheneb Veenusele läänekaarest (paremalt) ja liigub valgustamata külg ees. Joonistage sirp ringiks (tuhkvalgus pole päeval nähtav) ja oodake, kuni see mõtteline ring Veenuseni jõuab. Sel hetkel kaob ehatäht taevast – algab kattumine ehk “Veenuse varjutus”.

Uuesti ilmub Veenus nähtavale umbes poolteise tunni pärast, siis juba heleda sirbi tagant. Ja kui Päike lõpuks kell pool üksteist looja läheb, näeme ehataevas võrratut pilti: hele kollane kuusirp ning otse selle kõrval pimestavvalge Veenus.

Kuu, Veenus. Nii näitab kattumise alg- ja lõppmomenti planetaariumiprogramm StarCalc.

Vanad eestlased nimetasid heledat planeeti Kuu juures Kuusulaseks. Kui Veenus (sulane) Kuust (peremehest) eespool oli, pidid palgalistele tulema soodsad ajad, kuna peremees ajas sulast taga. Just selline pilt avaneb meile 18. juuni õhtul.

Meie nüüd teame, et tegelikult ajas nimelt sulane algul peremeest taga, aga põrutas suure hooga temast mööda. Mis siis peremehel muud üle jääb, kui sulast taga ajama hakata. Kätte ta teda paraku ei saa – selles veendute järgmisel õhtul, kui Veenus juba tükk maad Kuust lääne poole on lipanud… või kuidas see liikumine ikka tegelikult käib?

Selget taevast ja head vahtimist!

footon kirjutas:

6. juuni 2007 – 12:25

Eelmisest kattumisest on veebis ka üks kena pilt

helle kirjutas:

18. juuni 2007 – 18:24

Tartu Tähetornis õnnestus Veenuse ja Kuu lähestikusest seisust pilvede kiuste päris meeleolukas pilt saada. Pilt on tehtud 18. juunil 2007, kell 17:23 fotokaga Olympus SP500UZ.

Veenuse kattumine Kuuga. Pilt on tehtud mõned minutid enne kattumise algust.

Raivo Hein (registreerimata) kirjutas:

24. juuni 2007 – 18:42

Küll ma lootsin, et Tallinnastaeva selgeks lööb, et pildistada, kuid tühja see läks!
Terv
Raivo

kah taevauurija (registreerimata) kirjutas:

7. september 2007 – 14:39

Veenus pole siiski Kuu, mida päeval näeb. On olnud alati rahvalikke geeniusi, kes seda on üritanud otsida ja erilise kullipilguga kujud on seda vahel suutnudki, kuid keskmise inimese jaoks ei saa üldistada, et Veenus on päeval vaadeldav. Muuseas, puhtalt taeva fooni peal argumenteerides on isegi Siirius päeviti vaadeldav… Selleks, et seda asjaolu ära kasutada, tulebki mujalt suundadest pärit taevafoon elimineerida. Selleks teleskoobid ongi. Suurendus muidugi ka…

Veenuse vaatlemiseks peaks siiski valima aja, kui EI OLE päevane aeg.

Märksõnad: Kuu, Veenus