Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Päike näitab uurimisjaamade “rünnakule” oma sõjakat “nägu”

Erik Tago | 24.03.2007

ea igas kosmilise ulme filmis näeme kosmoselaevade armaada rünnakuid mõne planeedi suunas. Praegune olukord Päikese uurimisel on selle sarnane. Maalt välja saadetud kosmosejaamad on tunginud Päikese lähivaldustesse, et uurida meile kõige olulisemat taevakeha. Lähiuuringuid alustas juba mitu aastat tagasi SOHO, mis tegi esimesi suure lahtusega ülesvõtteid. Järgnes Ulyssose hiljutine lend üle Päikese pooluste. Poolused osutusid erinevaks.

Pildid Jaapani satelliidilt Hinode (Päikesetõus), mis asub küll maalähedasel orbiidil, näitasid aga uut ja üsna agressiivset Päikese nägu, justkui asuks ta jaamade rünnakule vastu. Üllatusena osutus Päikese pind väga tormiliseks ja Päikese magnetvälja muutlikkus suureks.

Ka Maa pealt toetatakse uurimist teleskoopide raskekahurväega: suurepärased suure lahutusega pildidSubaru 8meetriselt pikksilmalt näitavad pulbitsevat Päikese pinda.

Maa pealt on saadud ka varem Päikesest suure lahutusega pilte, näiteks päikeseteleskoopidel Kanaarideljmt.

Vaatamata sellele, et kodutäht on meile võrratult lähemal kui teised tähed, pakub ta astronoomidele ikka veel üllatusi ja lahendamata probleeme. Viimaste hulka kuuluvad Päikese magnetväli ning tsentrist tulev termotuumareaktsioonide teooriaga mitteseletatav  liiga madal neutriinode voog.

Kuigi pildid näitavad tormilist Päikest, on ta tegelikult oma 12 aastase perioodiga aktiivsuse madalseisus. Seda näitab peaaegu olematu plekkide arv pika aja jooksul. Milliseks kujuneb järgmine aktiisvuse kõrgseis on raske ennustada, kui on arvatud, et tuleb üks suuremaid, 1958 a. sarnane  maksimum.

Märksõnad: