100 aastat Roopi Hallimäe sünnist

Tõnu Tuvikene | 07.05.2008

Eelkõige astronoomia populariseerijana ja kirjamehena tuntuks saanud Roopi Hallimäe (kuni 1935. aastani Robert Grauberg) sündis 7. mail 1908 Koeru kihelkonnas Kapu vallas Metsahindreku talus. Aastatel 1921 kuni 1927 õppis ta Paide ühisgümnaasiumis, sel ajal tärkas tal huvi astronoomia vastu ning tekkisid sidemed Tartu Tähetorni astronoomide Taavet Rootsmäe ja Ernst Öpikuga.

Kahjuks ei võimaldanud kehv tervis ja rahapuudus kohe õpinguid ülikoolis jätkata, selle asemel tuli töötada kodutalus. Talutöö kõrval tegi Roopi astronoomilisi vaatlusi ja alustas artiklite kirjutamist ajalehtedesse-ajakirjadesse. Elu jooksul avaldas ta neid üle tuhande. Iseseisvate raamatutena ilmusid lastenäidend “Rahuunelm”(1932), luulekogud “Hommikune leid” (1933) ja “Päikese maja” (1935). Järgmine luuletuskogu jäi sõja ja okupatsioonide tõttu paraku käsikirja.

1934. aastal sai Roopi Hallimäe lõpuks ülikooli astuda, kahjuks jätkusid õpingud järgmisest aastast vaid vabakuulajana ning lõppesid 1938. aastal sootuks. 1936. ilmus tema sulest käsiraamat “Astronoomilised vaatlused”, mis oli esimene eestikeelne abivahend asjaarmastajatele astronoomiliste vaatluste tegemiseks. Selle raamatu mõju astronoomia-huvi tekkimisel märgib oma mälestustes näiteks akadeemik Jaan Einasto.

Aastatel 1938 – 1940 töötas Roopi Hallimäe Petserimaal Lugi ja Roodva algkoolides. 1940. aasta algul kutsus Taavet Rootsmäe ta Tartu Tähetorni tehnik-laborandina tööle. Sellel kohal oli Roopi Hallimäe 1948. aastani, kui seoses Tähetorni üleminekuga Tartu ülikooli alt Teaduste Akadeemia alla tema töökoht ära kadus. Järgnesid jälle aastad õpetajana – kuni 1963. aastani Tartu 2 keskkoolis, edasi aastani 1968 aga Palamuse keskkoolis. Suureks abiks kõigile huvilistele olid tema poolt sellel ajal ajakirjas “Eesti Loodus” avaldatud tähistaeva ülevaated.

Tartu 2 keskkoolis töötades asutas Roopi Hallimäe astronoomiaringi. 1959. aasta augustis korraldas ta Pukas selle ringi liikmetele esimese suvelaagri, mille jooksul loendati meteoore, tehti meteoroloogilisi vaatlusi ja geodeetilisi mõõtmisi. Sellised laagrid toimusid haridusministeeriumi rahalisel toetusel kuni 1967. aastani, hõlmates edaspidi õpilasi üle Eesti.

1968. aasta suvel haigestus Roopi Hallimäe vähki ja suri 3. juulil 1969 oma abikaasa kodutalus Puhmu külas Koeru ligidal. Roopi Hallimäe on maetud Koeru surnuaiale.

Peale kõige eelpoolkirjeldatu tegeles Roopi Hallimäe oma lühikeseks jäänud elu jooksul veel maalimise, oma luuletuste viisistamise, matkamise ja reisijuttude avaldamisega ning see nimekiri pole kindlasti täielik. Ja last but not least – Roopi Hallimäe oli äärmiselt meeldiv, energiline ja positiivselt meelestatud inimene, kes on oma erakordse isiksusega jätnud sügava jälje kõigisse, kellel oli õnn temaga kohtuda.