Noorim Kuu ja päevane MarssJaak Jaaniste | 06.05.2008 Amatöörastronoomidel on omad “kiiksud”: nad kipuvad võistlema üsnagi ootamatutel aladel. Üks neist on võidujooks “fotole kõige nooremast Kuust”. Selle võidujooksu nimel ollakse valmis reisima kuhu iganes; ajakirjas “Sky and Telescope” trükitakse maakaarte, kus näidatud kõige sobivamad kohad õige noorema Kuu vaatlemiseks. Lähimal ajal on oodata 10 tunni piiri alistamist. Meil Eestimaal on rekordi tegemiseks vähe lootust. Meie näeme noort kuud parimal juhul 3 päeva pärast kuuloomist. Aga just täna, 6. mai õhtul, on neil võimalus näha 33 tunni vanust Kuud. Miks on noort Kuud raske näha? Asi on selles, et valgustamata osa suurus on võrdeline faasinurga koosinusega. Faasinurk vastab Kuu ja Päikese vahelisele nurkkaugusele, mis muutub kiirusega 360 kraadi : 30 päeva = 12 kraadi päevas. Nii saame ühepäevase kuusirbi laiuseks vaid 0,34 kaareminutit, kahepäevasel juba 1,4 kaareminutit. Tänaõhtuse Kuu sirp on 0,6′ lai, homne juba 1,8′. Kumba neist näha õnnestub, selles on küsimus. Aeg on selleks eriti soodne, kuna Kuu asub suhteliselt kõrgel (27 kraadi üle taevaekvaatori) ja seetõttu püsib ta kauem taevas ning ilm jõuab pimedamaks minna. Nii et tasub proovida. Teine võimalus end ja oma tehnikat proovile panna tuleb 10. mail, kui kasvav kuusirp katab planeet Marsi. Kahjuks – või õnneks? – toimub see päeval, kell 15.45. Eestist vaadates Kuu üksnes riivab Marssi oma põhjapoole servaga; paremad võimalused on lõunapoolsetel vaatlejatel. Aga ega varjutus ise meid ei huvitagi – Kuu, mis päeval hästi näha, aitab meil Marssi üles leida. Möödunud kevadel oli sarnane sündmus, kui Kuu kattis Veenuse. Veenus on väga hele, Kuu kõrval oli ta palja silmagagi hästi näha ja pildistamiseks piisas tavalisest digikaamerast. Nüüd on lood sootuks teised, Marss on Veenusest ligi sada korda tuhmim ja tema nägemiseks on kindlasti vaja teleskoopi. Mitte suurt, parima tulemuse peaks andma 50 – 80 kordne suurendus. Toru läbimõõt pole tähtis. Kui selline riist on olemas ja ilm selge, pange ta statiivile ja otsige Kuu üles. Astronoomilises teleskoobis, mis pildi pea peale pöörab, on Marss kuusirbi alumise otsa lähedal. Otsima tasub hakata juba kella 15 paiku – siis on aega ka fotoaparaadiga jändamiseks. Ootame ja vaatame, mis välja tuleb. seenno (registreerimata) kirjutas: 7. mai 2008 – 22:28 Eile oli Kuu kitsa sirbina Tartust õhtul kella 22 paiku väga hästi näha loodetaevas. Kevadel märtsist maini on üldse minumeelest täiesti tavaline, et kuusirp ilmub noorkuust järgmise päeva õhtul, kahte päeva oodata ei tule, kui ilma on. Sügisest noorkuusirpi pole õnnestunud järgmisel päeval pärast kuuloomist veel näha, aga 2 päeva hiljem küll. Kalle Rahu (registreerimata) kirjutas: 8. mai 2008 – 23:42 Eelmisel aastal 17.mail (2007) vaatlesin ja pildistasin 23h 49m vanust kuud. Webi panin pildi 24h 22m vanusest kuust, siis oli kontrast natuke parem: http://foto.karahh.pri.ee/sky20.html Pildistatud põhjarannikul. seenno (registreerimata) kirjutas: 10. mai 2008 – 23:27 Õnnestus siis täna päevane Marss ka ära näha. Ilm oli seejuures üsna mitte parim, küll päikeseline, aga kogu taevas oli kõrges kiud- ja kiudkihtpilvede vines ning valkjas. Kohati olid kiudpilved nii tihedad, et kuud polnud peaaegu läbi nähagi palja silmaga. Kella 15-ks siiski pilvisus veidi hõrenes ja 15.20 oli kuu piisavalt hästi näha, et sain kiiresti teleskoobi otsijaga pihta ja teleskoobi kuu peale suunatud. Vaatlesin Miitsariga, põhiliselt 54x suurendusega, esimesed paarkümmend minutit ei saanud mingit tulemust. Kuu oli näha, kord detailsemalt, kord hägusemalt, aga midagi muud mitte. Kell 15.40 tulid rünkpilved kuu ette, kella 15.50 ajal oli kuu taas väljas, aga endiselt ei näinud Marssi. Alles kella 16 ajal, kui otsustasin veel korra vaadata, enne kui teleskoobi kokku korjan, märkasin, et kuu valgustatud osa lähedal oli hele valkjas täpp. See siis oligi Marss. Jälgisin umbes 10-15 minutit Marssi kuu ääre lähedal, selle ajaga oli märgata, et kuu eemaldus Marsist. Edasi läks kiudpilvevine nii tihedaks, et isegi kuu suht kadus sellesse. Üldiselt oli Marss piisavalt nõrk, et isegi siis, kui olin korra juba leidnud ja uuesti vaatasin, ei näinud iga kord esimese hooga, ikka suht täpselt õigesse kohta vaatamist tahtis. Ja üllatas ka, et Marss ei tundunud üldse punakas teleskoobis, vaid päevases taevas oli nagu täiesti valge täpike. Tõnis kirjutas: 11. mai 2008 – 11:12 Palju õnne! Mina plaanisin sama teha Tartu Tähetorni Zeissi teleskoobiga, kuid õigel ajal oli taevas väga paksult pilves ning ähvardas suisa vihma tulla. Õnneks olen ma peaaegu sarnast vaatepilti näinud (ma arvan, et) 2000. aasta augusti lõpus või septembri alguses. Olin Tõraveres 60cm teleskoobiga vaatlemas, kui enne kupli sulgemist otsustasin pilgu heita kitsa hommikuse Kuusirbi suunas. Minu üllatuseks oli Kuu kõrval hele punane tähekene, mis, nagu selgus, oli Marss! Kuna mul oli tolleaegne “kahurvägi” ka kaasas – Zenit-ET ning MTO-500 objektiiv, siis tegin mõned pildid ka. Marsi Kuu tagant välja tulemine jäi aga juba valgele ajale.. Pildid on paberil olemas, võiksid olla ka skännitud, kuid ma ei tea, kus nad täpselt olla võiksid. |
|
