Tähistaeva retk #1: Kaksiktäht 61 Cygni

Taavi Tuvikene | 15.10.2010

Sügisõhtutel on Luige tähtkuju kõrgel taevas ja siis on just sobiv aeg otsida tähistaevast üles kaksiktäht 61 Cygni. Sellega alustame artiklite sarja «Tähistaeva retked», milles anname juhtnööre huvitavate objektide vaatlemiseks teleskoobiga.

61 Cygni on astronoomia ajaloos oluline täht: 1838. aastal mõõtis Friedrich Wilhelm Bessel selle tähesüsteemi parallaksi ja sai kauguseks 10.4 valgusaastat, mis on väga lähedane tänapäevasele mõõtetulemusele 11.4 valgusaastat. Bessel oli Tartu Tähetorni direktori Friedrich Georg Wilhelm Struve hea sõber ja üheskoos lahendasid nad olulise küsimuse: kui kaugel asuvad tähed? Poolteist aastat enne Besselit mõõtis Struve Tartus Veega parallaksi, mis oli maailmas esimene õnnestunud tähe parallaksi mõõtmine. Kui Struve valis mõõtmiseks väga heleda tähe Veega, siis Bessel valis suure omaliikumisega tähe – 61 Cygni liigub kaugete tähtede suhtes 5 kaaresekundit aastas. Tagantjärele võib öelda, et Besseli valik osutus paremaks, sest Veega asub kaks ja pool korda kaugemal ja Struve mõõtevead osutusid Besseli omadest suuremaks. Nii seostataksegi esimest parallaksi mõõtmist sageli 61 Cygni ja Besseli nimega.

61 Cygni otsimist soovitan alustada heledast tähest Nüü Cygni, mis on palja silmaga nähtav ja asub Luige sabatähest Deenebist kagu suunas. Luige tähtkuju kaardil on 61 Cygni tähistatud ning asub Nüü ja Tau Cygni vahepeal.

Luige tähtkuju kaart. Kollase ruuduga on tähistatud detailsema otsimiskaardi vaateväli.

Allpool toodud detailsemal otsimiskaardil asub Nüü Cygni rõngas nr 1. Punased rõngad otsimiskaardil on 1-kraadise läbimõõduga, mis enam-vähem vastab Galileoskoobi vaateväljale 25-kordse suurendusega. Nüü Cygnilt kaksiktäheni jõudmiseks kulub niiviisi neli hüpet. Alternatiivina võib alustada ka teisest heledast tähest – Tau Cygni.

61 Cygni otsimiskaart. Kujutatud on 6x6 kraadi suurune taevaala, punaste rõngastega on tähistatud 1-kraadised vaateväljad. Kasutatud on arvutiprogrammi XEphem.

Teleskoobi juurde kaasavõtmiseks tasub välja trükkida PDF-formaadis otsimiskaart.

Teleskoobi okulaaris eristuvad teineteisest umbes 30 kaaresekundi kaugusel asuvad kaksiktähe komponendid kergesti. Kuna tegemist on jahedate kääbustähtedega, siis on nad mõlemad sooja värvusega – kollakad-oranžid. Heledam komponent on heledusega 5.2 tähesuurust ja nõrgem 6.0 tähesuurust. Juuresoleval pildil on kujutatud 61 Cygni poolekraadises ehk täiskuu-suuruses vaateväljas, mis ligikaudu vastab Galileoskoobi vaateväljale 80-kordse suurendusega (kasutades 6.4-millimeetrist okulaari).

61 Cygni okulaaris. Kujutatud on 30-minutiline vaateväli. Kasutatud on arvutiprogrammi XEphem.

61 Cygnist on mõne vaatlusõhtuga saanud üks minu lemmikkaksiktähtedest, mille otsin pea igal võimalusel jälle uuesti üles. Naudin tema Galileoskoobiga vaatlemist nii 25-kordse kui 80-kordse suurendusega. Ümbritsevatest tähtedest on 61 Cygni heledam ja torkab seetõttu okulaaris hästi silma. Samas nõuab tema ülesotsimine veidi vaeva, mis lisab vaatlusele kindlasti põnevust.

Vaata lisaks: 61 Cygni (Struve 2758) – Belt of Venus – Jeremy Perezi suurepärased tähistaeva joonistused

Märksõnad: tähistaevas

Lisa oma kommentaar foorumis (1 kommentaar)