Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Jupiteri erakordne vastasseis

Taavi Tuvikene | 21.09.2010

Jupiter on planeet, mis pakub vaatlejale peaaegu alati suure elamuse, kuid seekordne vastasseis tõotab lausa erakordset vaatemängu: planeediketta läbimõõt on viimase 40 aasta suurim, Jupiteri üks pilvevöötidest on kadunud, tuues esile Suure Punase Laigu, ning vähem kui kaarekraadi kauguselt Jupiterist leiab planeet Uraani.

Jupiter 7. augustil 2010

Jupiter 7. augustil 2010. Näha on üks pilvevööt ja Suur Punane Laik. Foto: Meelis Tiitson

Jupiteri seekordne vastasseis ehk olukord, kui Päike, Maa ja Jupiter asuvad ühel joonel, leiab aset 21. septembril. Kuna Jupiter on ühtlasi periheeli ehk oma orbiidi Päikesele lähima asukoha ligidal, on ka Jupiteri kaugus Maast võrdlemisi väike ning planeediketas paistab seetõttu väga suurena – läbimõõduga 49.9 kaaresekundit. Jupiter särab siis taevas heledusega -2.8 tähesuurust, olles heledam kõigist tähtedest – nii ei ole planeedi taevast leidmisega raskusi.

Viimati oli Jupiter Maale sama lähedal oktoobris 1963 ja järgmine sama suur vastasseis leiab aset septembris 2022. Erinevalt Marsist, mille kaugus Maast vastasseisude ajal muutub suures ulatuses ja ketta läbimõõt võib olla 14 kuni 25 kaaresekundini, ei erine Jupiteri vastasseisud kuigi palju: ketta läbimõõt on vahemikus 44 kuni 50 kaaresekundit ehk “väikese” vastasseisu ajal paistab Jupiter vaid kümnendiku väiksemana võrreldes “suure” vastasseisuga.

Jupiteri vastasseisud 1997-2024

Jupiteri kaugus Maast ja ketta läbimõõt vastasseisude ajal 1997-2024. Arvud graafikul tähistavad Jupiteri ketta läbimõõtu kaaresekundites vastasseisu ajal.

Käesolevale Jupiteri vastasseisule lisab värvi asjaolu, et sel kevadel kadus üks kahest Jupiteri silmatorkavast tumedast pilvevöödist – lõunapoolne ekvatoriaalvöönd. Seda seletatakse heledate ammoniaagipilvede ilmumisega tumedate pilvede kohale, varjates meie eest terve pilvevööndi. Ehkki vöödi kadumist on korduvalt vaadeldud, viimati 1973-75, 1989-90, 1993 ja 2007, ei ole teadlastele selge, mis sellist muutust põhjustab. Vaatlejatele pakub see aga hea võimaluse näha Jupiteri pinnal Suurt Punast Laiku, mis muidu tumeda vöödi seest ei taha eristuda. Samuti on huvitav jälgida, millal ja kuidas pilvevööt taastub, kuna eelmistel sarnastel kordadel on vöödi ilmumisel olnud näha võimsad tormid.

Jupiter 2009-2010

Jupiter 2009-2010. Hilisemal fotol on lõunapoolne ekvatoriaalvöönd kadunud. Fotod: Anthony Wesley. Allikas: Science@NASA.

Kuigi vastasseis leiab aset 21. septembril, on Jupiter suurepäraselt vaadeldav kogu sügise jooksul. Kui seni tõusis Jupiter pärast päikeseloojangut, siis alates vastasseisust on soositud just õhtused vaatlusajad, sest nii tõusu-, kulmineerumis- kui loojanguajad nihkuvad järjest varasemale kellaajale. Siiski on üks põhjus, miks tasub vaatlustega kiirustada: Jupiteriga ühel ajal on vastasseisus ka planeet Uraan, mis on sel ajal leitav vähem kui kaarekraadi kauguselt Jupiterist. Kel Uraan nägemata, neile on tegemist soodsa võimalusega see kergesti taevast leida. Uraan paistab rohekas-sinise objektina ja on enam-vähem sama hele kui Jupiteri suured kuud.

Vaata lisaks:

Märksõnad: ,