Astronoomid avastasid atmosfääriga super-MaaTaavi Tuvikene | 17.12.2009 Astronoomid avastasid teise Maa-sarnase eksoplaneedi, niinimetatud super-Maa, millel õnnestus määrata ühtaegu nii mass kui raadius. Samuti on tegemist esimese super-Maaga, millel on leitud atmosfäär. Avastatud eksoplaneet GJ1214b tiirleb punase kääbustähe ümber, mis asub meist 40 valgusaasta kaugusel. Planeedi massiks on hinnatud umbes 6 Maa massi, see koosneb arvatavasti suures osas veest ning on ümbritsetud tihedast ja kuumast atmosfäärist. Eksoplaneedi avastamisest tähe GJ1214 ümber anti teada värskes ajakirja Nature numbris. See on teine kord, kui õnnestus näha super-Maa tüüpi eksoplaneedi põhjustatud tähevarjutust (esimeseks selliseks eksoplaneediks oli CoRoT-7b). Varjutused toimuvad, kui planeet liigub Maa pealt vaadates täheketta eest läbi, varjates niiviisi osa tähevalgusest. Varjutuste abil saadakse teavet tähe läbimõõdu, aga ka atmosfääri kohta. Eksoplaneedi massi määramiseks ei piisa varjutuse vaatlemisest, tarvis läheb tähe radiaalkiiruse mõõtmisi. Selleks kasutati maailma parimat radiaalkiiruste mõõtmise instrumenti nimega HARPS, mis on ühendatud Tšiilis paikneva ESO 3.6-meetrise teleskoobi fookusesse. HARPSi abil saab mõõta radiaalkiirusi täpsusega 1 m/s, aga sellist täpsust läheb tarvis Maa-sarnase planeedi mõju hindamiseks oma ematähe liikumisele. Värskelt avastatud eksoplaneedi GJ1214b massiks mõõdeti 6 Maa massi ja raadiuseks 2.7 Maa raadiust, mis paigutab selle planeedi meie Päikesesüsteemi mõistes Maa ning gaasihiiglaste Uraani ja Neptuuni vahele. Ehkki massilt on GJ1214b lähedane CoRoT-7b-le, on GJ1214b viimasest tunduvalt suurem, mistõttu peab ka koostis erinev olema. Arvatakse, et CoRoT-7b on kivine planeet, mis on kaetud vedela laavaga, see-eest GJ1214b koosneb hüpoteetiliselt kolmveerandi ulatuses veest ning veerandi ulatuses ränist ja rauast. GJ1214b tiirlemisperiood ümber oma ematähe on 38 tundi. Planeedi kaugus tähest on 2 miljonit kilomeetrit ehk kõigest 1/70 Maa ja Päikese vahelisest kaugusest. Olles nii lähedal oma ematähele, peab pinnatemperatuur küündima 200 Celsiuse kraadini, mis on liiga kõrge vee vedelal kujul leidumiseks. Võrreldes avastatud eksoplaneedi raadiust teoreetiliste mudelitega, leiti, et planeedil peab olema enam kui 200 km paksune atmosfäär. See on tunduvalt paksem kui Maa atmosfäär. Suur atmosfäärirõhk ja valguse puudumine planeedi pinnal ei ole sobilikud tingimused Maa mõistes elu eksisteerimiseks, küll on aga sealsed tingimused huvitavad keeruliste keemiliste ühendite tekkimise seisukohast. Allikad:
Märksõnad: eksoplaneedid |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
