Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaevas mais 2009

Tõnis Eenmäe | 06.05.2009

Kokkuleppel Rohelise Väravaga ilmub sealne tähistaeva ülevaade ka Vaatlejas. Maikuu alguseks on päris öö otsa saanud. Möödunud aasta augustikuu ülevaates kirjutasin öö tulekust, aprilli lõpus juhtus vastupidine – astronoomiliselt valged ööd algasid esmalt põhjarannikul ning mõni päev hiljem ka Lõuna-Eestis. Iga järgnev öö on üha lühem ja valgem, nii kuni jaanipäevani välja. Ööd mai ja augusti alguses on päris hästi võrreldavad, praegu on vaid märksa külmem.

Maid võiks nimetada kõikide planeetide kuuks, sest kuu jooksul on vaadeldavad kõik Päikesesüsteemi planeedid. Merkuur on nähtav mai esimesel dekaadil, enne 18. kuupäeval aset leidvat alumist ühendust Päikesega on teda võimalik binokli ja teleskoobiga kohe pärast loojangut läänekaarest ka üles leida. Siiski on Merkuur “raske sihtmärk”, kuna taevas on väga hele ning planeet päev-päevalt üha väiksema heledusega. Juuni alguses on ta juba nähtav hommikutaevas.

Õhtuti on nähtav ka üpris hele Lõvi tähtkuju sabaosas asuv Saturn, kuid temagi nähtavus lüheneb kiiresti – Lõvi läheb järjest varem looja ning öö tulek nihkub hilisemaks. Saturni rõngas on endiselt serviti, teleskoobis paistab planeet kettana, millest kriips läbi. Samas on praegu hea võimalus vähema vaevaga ära näha Saturni heledamad kaaslased.

Saturn. Pilt: Tõnis Eenmäe

Saturn. Pilt: Tõnis Eenmäe

Hommikul enne päikesetõusu paistab madalal idataevas silmatorkavalt hele Veenus. Pärast märtsikuist alumist ühendust on Veenuse sirp kõvasti kosunud, mai lõpus paistab meile “poolveenus”. Veenuse naabrusest on võimalik leida punast planeeti Marssi, kuid arvatavasti vaid binokliga. Marsil ei ole ka väga korraliku teleskoobiga praegu suurt midagi näha, planeedi ketta läbimõõt on vaid 4,6 kaaresekundit. Kel on olnud võimalust sel kevadel Saturni näha, siis võrdluseks – tema ketta läbimõõt on umbes 18 kaaresekundit.

Peale südaööd ilmub väga madalale kagutaevasse nähtavale Jupiter. Kuna Jupiter on väga hele, siis ei tohiks tema taevast ülesleidmisega mingeid probleeme tekkida. Kuu lõpus on Jupiteri abil väga lihtsalt leitav kaugeim planeet Neptuun. Jupiteri ja Neptuuni vaheline minimaalne kaugus taevas on 27. mail 0,4 kraadi ehk vähem kui üks Kuu läbimõõt. Neptuuni nägemiseks läheb kindlasti vaja binoklit, on ta ju 10,3 tähesuurust ehk umbes 10 tuhat korda nõrgem. Teleskoobiga on võimalik Neptuuni ka kettana näha, kuid selleks peab olema suurendus õige suur (200-300 korda) ja atmosfäär väga rahulik. Jupiteri ning Veenuse vahel on taevaekvaatori lähistel nähtav Uraan. Kuigi seda planeeti võiks teoreetiliselt näha ka palja silmaga, siis võrdlemisi madala kõrguse ja heleda taeva tõttu on ta kindlasti leitav binokliga. Teleskoobis on Uraani sinaka ketta läbimõõt vaid 3,4 kaaresekundit.

Hilisõhtuses tumenevas taevas paistab kõrgel lõunakaares hele Arktuurus, päris pea kohal aga Suur Vanker. Arktuurusest madalamalt leiab Neitsi tähtkuju. Madalamal kirdetaevas on Veega, Arktuurusest veidi Veega poole paistab pisikene ja kena Põhjakrooni tähtkuju. Arktuurusest Lõvi suunas on taevas justkui pilv nõrku tähekesi, see on Bereniike Juuste tähtkuju. Neitsi tähtkuju heledamast tähest paremal all, väga madalal lõunataevas on Kaarna tähtkuju, mille neli heledamat tähte joonistavad võrdlemisi lihtsalt leitava väikese trapetsi.

Teemandikuhi: Arktuuruse ja Suure Vankri vahel paikneb väga kena kerasparv, M3. Olles küll märksa kahvatum oma suuremast sugulasest M13-st, leiab ta kergelt binokliga (kus paistab uduse tähekesena) ning paarikümnesentimeetrise avaga teleskoobis on juba ilus briljandihunnikuke. Foto autor: Raivo Hein

Teemandikuhi: Arktuuruse ja Suure Vankri vahel paikneb väga kena kerasparv, M3. Olles küll märksa kahvatum oma suuremast sugulasest M13-st, leiab ta kergelt binokliga (kus paistab uduse tähekesena) ning paarikümnesentimeetrise avaga teleskoobis on juba ilus briljandihunnikuke. Foto autor: Raivo Hein

Mõni tund peale südaööd paistab juba tüüpiline suvetaevas. Kagukaares on näha Suvekolmnurk, mille moodustavad Veega, Deeneb ja Altair. Väga madalal lõunataevas on hästi selge taeva korral nähtav Antaares, Skorpioni tähtkuju heledaim täht, ning selle juures veidi paremal ja kõrgemal Skorpioni suised – kolmest tähest koosnev kaar. Suurem osa Skorpionist jääb meil kahjuks horisondi alla, väga hästi on too tähtkuju nähtav näiteks Kanaari saartel. Luige tähtkujust läbi Kotka (Deenebi-Altairi) kulgev Linnutee osutab suunda Amburi tähtkujule, millest on väga selge taeva korral näha vaid mõned ülemised tähed, nn. “Teepoti” ülemine osa.

Vahetult enne koidikut on ida- ja kagutaevas hästi madalal leitavad Kaljukitse, Veevalaja ja Kalade tähtkujud, nende kohal ja Linnuteest ida pool Väike Hobu, Delfiin. Päris idas tõusevad Pegasuse jalad.
Öö jooksul läbib topeltvee – Kassiopeia – alumise kulminatsiooni ning jõuab enne päikesetõusu juba kirdetaevasse. Kel jaksu loojangu ja koidiku vahel Kassiopeiat korduvalt vaadata, näeb tähistaeva pöörlemist päris ehedal kujul.

Veidi ka Kuust. Kuu esimene veerand oli 1. mail veerand tundi enne südaööd, täiskuu on 9. mail kell 7.01. Viimane veerand 17. mail kell 10.26 ning noorkuu 24. mail kell 15.11. Üks esimene veerand mahub maikuu sisse veel ära – 31. mail kell 6.22.

21. ja 22. mail on veidi enne päikesetõusu kitsas kahanev kuusirp Veenuse ja Marsi lähedal. 27 mail on kitsas kasvav kuusirp Kaksikute tähtkuju heledamate tähtede Kastori ja Polluxi all.

Rohkem numbrilist infot Päikese, Kuu ja Planeetide kohta leiate veebiajakirjast “Vaatleja” ja Tähetorni Kalendrist. Infot üle Eesti toimuvate ürituste kohta saate Astronoomia.ee kalendrist, sealses foorumis võib ka igasuguseid astronoomiasse puutuvaid küsimusi esitada. Astronoomia.ee-s ilmub ka Eesti nädala astronoomiapilt, kõik huvilised on oodatud kaasa lööma.

Märksõnad: