Tundmatu Lendav Objekt

Tõnis Eenmäe | 13.02.2009

Teisipäeval, 10. veebruaril 2009 Tartust koju Tõraverre kiirustades märkasin, et taevas on enamvähem selge. Külmast ilmast hoolimata oli kõikjal udu, veidi aja eest tõusnud Kuud varjas madal pilveviirg. Kuna pidasin plaani vaatlema minna, hindasin olukorda veidi põhjalikumalt: “kõrgete pilvede vinet ei paista, udu ei ole tõsine, madalal paistev pilveviirg võib tunni pärast terve taeva katta või hoopis kaduda”.

Olles jõudnud poolele teele Valga maanteelt Tõraverre, märkasin küllalt kõrgel ida-kirdetaevas, Suurest Vankrist paremal heledat tähte. Peast vilksatas läbi mõte “Arktuurus ei saa ju praegu nii kõrgel olla”. Uurisin tähte veidi lähemalt ning panin tähele, et tegelikult oli tähti hoopis kaks, enamvähem ühesuguse heledusega. Tähtede suhtes nad eriti liikuvat ei tundunud. Kiiresti hindasin nende kaugust Suure Vankri aisapoolsest alumisest nurgast, sain umbes 20-25 kaarekraadi. Samal ajal lõunataevas paistnud Siiriusest olid nad heledamad, kuid madalal läänetaevas paistnud Veenusest selgelt nõrgemad. Otsustasin, et heledus on umbes -2 … -3 tähesuurust. Tähtede omavahelist kaugust hindasin poole kuni ühe kaarekraadi peale. Paar asus kirdetaevas selliselt, et nende vaheline mõtteline sirge oli enamvähem paralleelne horisondiga.

Tundmatu Lendav Objekt Eestimaa taevas: Kaart on tehtud selliselt, et asimuut 50 kraadi asub all servas. Rohelise ringiga on tähistatud piirkond, kus sündmus toimus, nool osutab täpsemat suunda (Suure Vankri aisa esimese tähe ja "aisa kinnituskoha" vahelt üle vankri aisapoolse alumise tähe).

Õnneks tuli meelde üles tähendada ka vaatluse aeg, telefoni pool minutit ees olnud kell näitas 19:07 Ida-Euroopa talveaja järgi (ehk 17:07 maailma-ajas (UTC või ka GMT)).

UFO-vaatluse kohustuslikud protseduurid tehtud, jälgisin tähekesi edasi. Umbes 10-15 sekundi pärast hakkas ühe (vasaku- e. põhjapoolse) heledus kiiresti vähenema ning kadus seejärel sootuks silmist. Mõni hetk hiljem hakkas vähenema ka teise tähekese heledus ning kadus seegi. Vaatepilt sarnanes Iridiumi satelliitidele, kuid kaks väga heledat kõrvuti ning tähtede suhtes praktiliselt paigal?!?

Kodus kiikasin Heavens Above veebilehele, oma üllatuseks avastasin, et mitte ühtegi Iridiumi sähvatust sel ajal Tõraveres näha ei olnud. Ka teised potentsiaalselt heledamad satelliidid ei sobinud. Mis seal ikka – klassikaline UFO!

Neljapäeval hakati meie lehtedeski kirjutama kosmoseavariist, mille käigus põrkasid kokku satelliit Iridium 33 ning “maha kantud” venelaste kosmoseaparaat Kosmos 2251. Mõtlesin, et kas tõesti nägin seda? Kuidagi kahtlane…

Reede hommikul leidsin Space.com veebisaidilt artikli “U.S. Satellite Destroyed in Space Collision” , kus mainiti ka kellaaega 11:55 EST ehk 16:55 UTC ehk 18:55 meie aja järgi. Siinkohal muutus asi kahtlaseks – tähed asusid kirde-idataevas (ehk seal pool asub ka Siber), kellaaeg on 10 minuti täpsusega õige. SpaceWeather.com 12. veebruari leheküljel leiab sündmuse arvutianimatsiooni.

Tundub, et Tundmatust Lendavast Objektist sai äkitselt Tuntud Lendav Objekt (ehk UFO –> IFO). Ootamatu kadumise kõige tõenäolisem põhjus oli objektide jõudmine Maa varju.

Reedel kuulsin, et ma polnud ainus tähelepanelik astronoom. Tartu Observatooriumi direktor märkas sama vaatepilti. Ei oskagi nüüd ütelda, kas peaks toimunut liigitama haruldaseks taevanähtuseks ning olema rahul õigel ajal õiges kohas taevasse vaatamise üle – küllap vist. Loo moraal – vaadake rohem tähistaevast!

Märksõnad: satelliidid