Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "tähistaevas"

Septembritaevas 2016

Alar Puss | 12.09.2016

Esimene septembri dekaad on läbi saanud, kuid veel on ilmad peaaegu suvised. Pole ka ime – nii ookeanid kui õhustik on põhjapoolkeral suve jooksul soojenenud ning see annab oma panuse ka septembri ilmadesse. Pikaajalise keskmise temperatuuri osas võib võrrelda septembrit maikuuga. Ainult üha pikenevad ööd ei lase unustada, et on alanud mitmekuuline pikk protsess – suve üleminek talveks, mis alates 1980-ndate aastate lõpust alates ei pruugi sageli kohale jõudagi…
Sellisel juhul kestab suurema osa aastast ebamäärane sügiskevad: jahe, sajune ja tihti tuuline periood, mis maikuu saabumisel uue suve lähenemisest märku annab, kuna puud lehtivad, temperatuurid tõusevad ja ööd üha lühenevad. Kuigi ka suved võivad olla eriilmelised, päris vahele ei jää need kunagi. Milline ja kas üldse tuleb aga lähenev talv, seda on septembris võimatu ennustada, kuigi katseid selleks on alati tehtud ja tehakse edaspidigi…
[...]

Augustitaevas 2016

Alar Puss | 03.08.2016

Lõppenud on valged ööd, kui taevast enamus tähti kadunud oli. Augusti saabudes on taevas jälle kenasti tähtedega kaetud. Tõsi küll, esimesel augustinädalal on põhjakaares öö jooksul märgata veel nõrka kuma – oleme siiski veel astronoomiliselt valgete ööde ajastul, kui Päike ei lange alla 18 kraadi horisondist allapoole. Ametlikult kestab see aeg koguni 18. augustini, kuid juba enne 10. augustit on praktikas ööd juba mustad mis mustad. Kuu lõpu suunas kasvab öö pikkus pika sammuga ning kui kuu lõpp saabub, polegi päevad enam öödest palju pikemad. Samuti väheneb pidevalt hämarikuaja kestvus õhtuti ja hommikuti. [...]

Perseiidid 2016: tähesadu on võimalik

Jaak Jaaniste | 03.08.2016

Läheneb astronoomiahuviliste kokkutulek, läheneb ka perseiidide meteoorivoolu maksimum. Möödunud aastal läks meilt IMO-kirja 7 vaatlejat ja kokku 254 meteoori, mis on viimaste aastate tublim tulemus (vt http://www.imo.net/live/perseids2015/#observers). Tähelepanuväärne on, et vaatlejad täitsid IMO online-vormi iseseisvalt. See omakorda näitab, et meie hulgas on 4 – 5 vaatlejat, kes võivad algajaid juhendada. Palun olge aktiivsed uute vaatlejate kaasamisel! [...]

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

14. mai 2016 kell 22:00–23:59

Selge ilmaga vaatleme Kuud, Jupiteri, Marssi ja Saturni

Vaatlusõhtud AHHAA katusel

12. mai 2016 kell 21:30–23:00
13. mai 2016 kell 21:30–23:00

Kummalgi päeval toimub 4 pooletunnist vahetust: kell 21:30, 22:00, 22:30 ja 23:00.

Neljapäeva ja reede õhtul paistavad taevas kasvav poolkuu ja Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter. Kuu päeva ja öö eraldusjoonel on hästi näha kraatrid ja mäeahelikud. Jupiteril näeme planeedi pilvevööndeid ning tema nelja suurt kaaslast.
Neljapäeval alustame vaatlust nelja kaaslase asemel kõigest kolmega; Europa ilmub Jupiteri varjust nähtavale kell 22:44 ning möödub seejärel lähedalt teisest kuust, Ganymedesest.

AHHAA tähevaatlused on kõigile tasuta ja toimuvad selge ilmaga.

aprilli õhtutaevas

Aprillitaevas 2016

Alar Puss | 04.04.2016

Aprill on tuntud kui jürikuu, sama palju ka naljakuuna. Nalja võib väheste kogemustega vaatlejale teha ka öine tähistaevas.
[...]

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis

14. aprill 2016 kell 20:00–22:00
16. aprill 2016 kell 20:00–22:00

Seekordsetel pikkadel õhtutel on üldiseks teemaks amatöörteleskoobid. Kui ilm on selge, vaadeldakse Kuud ja Jupiteri, pilves ilmaga toimub tegevus planetaariumis.

Veebruaritaevas

Jaak Jaaniste | 01.02.2016

Veebruar on küünlakuu, seda näitavad ka tähed. Õhtul õue minnes jääb pea kohale heledate tähtede rühm, mida vanad eestlased Küünlapäeva tähtedeks nimetasid. See on Perseuse tähtkuju, mis taevakirjeldustes enamasti kahe silma vahele jäetakse. On ju tema ümber palju huvitavamaid objekte, nagu Sõel (jääb Perseusest otse lõunasse), hele Jõulutäht Kapella (idakaares) ning Andromeeda koos oma kuulsa udukoguga (läänesuunas).

Aga ka Perseus on üsna mitmes mõttes huvi pakkuv tähtkuju. Me ei räägi siin augustikuu perseiididest, küll aga tähtedest ja täheparvedest. Tema heleduselt teine täht Algol, mis Araabia keeles saatanat pidavat tähendama, on ainus tavavaatlejale kättesaadav muutlik täht. See üsna hele teise suurusjärgu täht kaob iga kolme päeva tagant taevast, kuna teda varjutab tunduvalt tuhmim kaaslane. Varjutus kestab kokku 7 tundi, mille vältel täht algul tuhmub (heledus väheneb umbes kolm korda) ja seejärel kasvab uuesti endise heleduseni. Veebruarikuus on sobivad varjutused 4.02 (miinimum kl 23.42), 7.02 (20.31), 10.02 (17.20) ja uuesti kuu lõpus: 22.02 (5:36), 24.02 (01:26) ning 27.02 (22.15). Kui ilm lubab, vaadake – et kas märkate muutust.

Algol pole ainus tähelepanuväärne objekt. Üsna tähtkuju põhjapiiril, „peaaegu Kassiopeias“ võib pimedail öödel näha heledat piklikku valguslaiku. Binokliga vaadates näeme, et tegu on kahe üsnagi tiheda täheparvega. See kaksik-hajusparv on ainus omataoline ja pakub suurt huvi tähesüsteemide uurijatele.

perseus

Kangelane Perseus, printsess Andromeeda päästja

Et käes on sügav talv, leiame õhtutaevast nii Talvekuusnurga kui kõik ülejäänud „talvised“ tähtkujud (vt näit detsembrikuu taevaülevaadet). Planeete me õhtutaevast ei leia, küll aga tasub vaadata kuusirbi kasvamist alates 10. veebruarist kuni täiskuuni 22. veebruaril. Õhtune Kuu käib juba kõrgelt ja teleskoobiomanikel tasub torud valmis panna.

Esimesena planeetidest ilmub taevasse Jupiter, tõustes juba kella 9 paiku õhtul. Jupiter asub Lõvi tähtkujus ja on veebruaritaeva kõige silmapaistvam objekt.
Hommiku poole läheb asi huvitavamaks, planeete tuleb juurde. Kagutaevasse ilmub Marss; planeet asub Kaalude tähtkujus ja tõuseb kella kolme paiku öösel. Marss läheneb jõudsalt vastasseisule (toimub 22. mail) ja on juba üsna hele. Selle punaka tähe võistlemist Skorpioni tähtkuju Antaaresega (kr. anti-Ares, tõlkes Arese vastane) tasub jälgida ka järgnevatel kuudel.

Hommikul kella 5 paiku kerkib kagutaevasse järgmine planeet Saturn. Tema on praegu „madalseisus“, 20 kraadi ekvaatorist lõuna pool Amburi tähtkujus. Noh, rõnga näevad teleskoobiomanikud ikka ära.
Pärast kella seitset hommikul, kui koiduvalgus tähed kustutab, võib madalalt kagutaevast leida ka Veenuse. See planeet on piisavalt hele, et olla nähtav veel pärast päikesetõusu. Tema tuhmim naaber Merkuur on samuti „näha“ ja asub Veenusele üsna lähedal, umbkaudu 5 kraadi ida pool. Võib-olla saab talle binokliga isegi pihta …

Kui aga seisab ees lõunamaa-reis, tasuks seal mõnel hommikul kindlasti välja minna – näha on kõik viis klassikalist planeeti, alates Merkuurist idakaares kuni Jupiterini läänetaevas. Ja Kuu seal kusagil vahepeal.

Ah-jaa – kui juba vaatamiseks läks, loeme üle ka hommikused tähtkujud. Suvekolmnurk (Veega, Deeneb, Altair) on juba kõrgel, nende alt leiame aga tähtkujud, mis õhtustele taevavaatajatele meie laiuskraadil kättesaamatud. Madalal lõunataevas paistavad Amburi ja Skorpioni põhjapoolsed otsad, nende kohal laiutab Maokandja, „Sodiaagi kolmeteistkümnes tähtkuju“. Leidke üles ka madu, mida kantakse – see on kogu taeva ainus kaheosaline tähtkuju. Oli ju Maokandja arst, tema truud abilised Madu ja Skorpion pidid alati kättesaadavad olema. Nii lebabki Skorpion Maokandja jalge ees, veripunane süda Antaares silmapiiri kohal säramas. Muidugi on need tähtkujud näha ka märtsis ja aprillis, aga siis peate end mitu tundi varem üles ajama.

Selget taevast!

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

13. jaanuar 2016 kell 17:00–19:00
14. jaanuar 2016 kell 17:00–19:00

Vaatlusõhtud tähetornis on saanud uue formaadi.
Avatud on kogu tähetorn, sisse pääseb muuseumipiletiga.

Selge ilma korral vaatame Kuud, räägime tähtedest, tutvustame tähtkujusid. Võibolla õnnestub näha ka mõnd udukogu.

Kui ilm on pilves, toimuvad kell 17 ja 18 planetaariumietendused.
Muuseumi saalides saab uurida väljapanekuid, vestelda astronoomiast, vaadata aimefilme.

Detsembritaevas 2015

Alar Puss | 16.12.2015

Arvatavasti on veel paljudel meeles tänavuse detsembrikuu esimene ja tormine ning kõike muud kui talvne nädalavahetus. Kes aga (endiselt tormise) esmaspäeva, 7. detsembri hommikul kella 6 paiku kagupoolsest aknast välja vaatas, võis pilvede vahelt aeg-ajalt märgata vana Kuu sirpi, mille lähedal, Kuust vasakul ja pisut allpool, säras ülimalt hele täht.
Järgmisel, juba selgemal 8. detsembri hommikul, võis näha sama pilti, kuid sedapuhku asus “supertäht” Kuust paremal pool. See “hirmus hele” täht polnud tegelikult miski muu kui planeet Veenus, heledaim taevakeha Päikese ja Kuu järel. [...]