Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "supernoovad"

Septembritaevas 2023

Alar Puss | 01.09.2023

Üldisi asju

On alanud september, esimene sügiskuu, kuigi suvist sooja võib ka sekka juhtuda. Sügise ametlik algus ei lange siiski kuu algusega kokku, see toimub 23. septembril kell 9.50. Siis on Päike otse Maa ekvaatori kohal ja peaaegu kogu maakera peal on päev ja öö ühepikkused, 12 tundi. Pooluste piikonnas on eriolukord: põhjapooluse kohal on Päike silmapiiril loojumas; ka lõunapooluselt vaaadates asub Päike silmapiiril, kuid siin on Päike hoopiski tõusmas. Vastavalt on põhjapoolkeral siis algamas polaaröö ja lõunapoolkeral, vastupidi, polaarpäev. [...]

Veebruaritaevas 2023, 2.osa

Alar Puss | 07.02.2023

Tähed ja pakane

Tähine lõunakaar on veebruariõhtuti ilus. Heledaid tähti taevas kui palju! Põhja-lõuna suunaliselt kulgeb kaunis Linnutee, mille teist haru näeme samal kombel hilissuvel augustiõhtutel ja ka hiljem, sügisõhtutel.
[...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. veebruar 2020 kell 18:15–19:30

“Betelgeuse elust ja olust”

Anni Kasikov
Füüsika magistrant

Betelgeuse on Orioni tähtkujus asuv punane ülihiidtäht, mida võib talveõhtutel näha eredalt säramas ka Eestimaa taevas. Kuid juba detsembris märgati, et täht on varasemaga võrreldes tuhmimaks muutunud. Kas tõesti võib see viidata peatsele supernoova plahvatusele?
Esitluses antakse ülevaate punastest hiidtähtedest ning räägitakse täpsemalt Betelgeusest ja sellest, kuidas ta on jõudmas oma eluea lõpule.

Loeng on tasuta
Kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. november 2019 kell 18:15–19:30

Ene Ergma
Neutrontähed.

Avastamislood ja see kõik, mida oleme
neutrontähtedest õppinud.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.

Astronoomiapilt #108: Supernoova ja satelliit

Astronoomiapilt #108: Supernoova ja satelliit

26. veebruar 2014

Supernoovaplahvatus lööb tähe pahupidi

Kristiina Verro | 12.04.2012

USA astronoomide poolt läbi viidud supernoovajäänuki Cassiopeia A (Cas A) detailne uuring röntgeni lainealas näitas, et energiarikas protsess lööb tähe sõna otseses mõttes pahupidi. Kasutades NASA Chandra röntgen-teleskoopi kaardistati miljoni sekundi jooksul detailselt elementide levik jäänukis ning see andis võimaluse võrrelda aine jaotumist enne ning pärast supernoovaplahvatust. [...]

Supernoovade põhjustest

Rain Kipper | 09.03.2012

Ia tüüpi supernoovade tekkeks on kaks võimalust: valgele kääbusele langeb naabertähelt gaasi või kaks valget kääbust põrkuvad. Teadlased uurisid viimast võimalust ning leidsid, et enamus Ia tüüpi supernoovasid võivad olla just põrgete tõttu tekkinud. [...]

Plahvatavate tähtede keemia

Külalisautorid | 31.01.2012

Loodud mudelid on juba ennustanud väävli molekulide teket plahvatavate tähtede ehk supernoovade poolt välja paisatud materjalis. Nüüd on Saksamaa, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased saanud tõendeid, mis koos meteoriitidest pärit tähetolmu isotoop analüüsiga, toetavad seda teooriat. [...]

Supernoova jäänuki juurest leiti gammakiirte allikas

Rain Kipper | 23.12.2011

Fermi kosmoseteleskoobi abiga leiti Tycho supernoova jäänuki juurest gammakiirte allikas. Avastuse abil loodetakse rohkem aimu saada kosmilistest kiirtest ja supernoovadest. [...]

Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine

Külalisautorid | 05.10.2011

Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. [...]

  • Lehekülg 1 / 3
  • 1
  • 2
  • 3
  • >