Supernoovade põhjustest

Rain Kipper | 09.03.2012

Ia tüüpi supernoovade tekkeks on kaks võimalust: valgele kääbusele langeb naabertähelt gaasi või kaks valget kääbust põrkuvad. Teadlased uurisid viimast võimalust ning leidsid, et enamus Ia tüüpi supernoovasid võivad olla just põrgete tõttu tekkinud.

Supernoovad on suurte tähtede evolutsiooni viimane staadium. Olemuselt on see plahvatus, mille käigus suur osa täheainest paisatakse galaktikasse laiali. Oluline on märkida, et ainult suure massiga tähtede elu lõppeb nii. Kui tähe mass on liialt väike (nagu Päikese mass), siis ta kütus saab otsa ning täht hakkab jahtuma ja kokku tõmbuma – muutuma valgeks kääbuseks. Kui valgele kääbusele ainet juurde anda võib ta muutuda piisavalt massiivseks, et supernoovana plahvatada. Niisugust plahvatust nimetatakse Ia tüüpi supernoovaks.

Teadlased uurisid 4000 valget kääbust, milledest 15 olid kaksiktähed. Uurides 15 lähedase valge kääbuse tiirlemist leiti kuivõrd tõenäoliselt valged kääbused põrkuvad. Nad üldistasid tulemusi üle terve galaktika ja leidsid, et Linnutee massiga galaktikas võiks olla põrgete tõttu keskmieslt üks supernoova plahvatus 100 aasta jooksul. Uurides kaugemaid galaktikaid on leitud, et neis on Ia tüüpi supernoovade toimumise tihedus sarnane. Seega on võimalik, teatud tähemudeli eeldusel, et suure osa Ia tüüpi supernoovade põhjuseks on kahe valge kääbuse kokkupõrge.

Uurimus annab teavet selle kohta kuidas supernoovad tekivad. Suur osa astronoomiast põhineb täpsel kauguste määramisel, milles mängivad olulist rolli Ia tüüpi supernoovad.

Märksõnad: supernoovad, tähed