Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "komeedid"

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (detsember 2018)

7. detsember 2018 kell 17:00–20:00
12. detsember 2018 kell 16:00–19:00
13. detsember 2018 kell 16:00–19:00
14. detsember 2018 kell 16:00–20:00
15. detsember 2018 kell 16:00–20:00

Detsembrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel:
7. detsembril kell 17:00–20:00 ning
12.–13. detsembril kell 16:00–19:00,
14.–15. detsembril kell 16:00–20:00.

Detsember on öötaeva vaatlemiseks parim kuu, kuna pimedat aega on kõige pikemalt. Sel kuul saame taevas vaadelda palju põnevat:

07.12: Marss ja Neptuun on teineteisest minimaalselt vaid 2′ kaugusel ning paistavad kergesti korraga teleskoobis. Parim võimalus muidu raskesti leitavat päikesesüsteemi kaugeimat planeeti tabada. Juba vaatlusõhtu kolme tunni jooksul võib näha planeetide omavahelist liikumist.

Marsi ja Neptuuni vähim kaugus 2018. aasta detsembris. Pilt: Stellarium

Marsi ja Neptuuni vähim kaugus 2018. aasta detsembris. Pilt: Stellarium

12.12: ISSi üleminek Kuust. Kell 16:51 lendab rahvusvaheline kosmosejaam Tartust vaadates otse üle Kuu – suurepärane võimalus muidu kiire ja raskesti tabatava kosmosejaama pildile või videole jäädvustamiseks.

ISSi ülelend Kuust 12.12.18 Tartus

ISSi ülelend Kuust 12.12.18 Tartus. Pilt: https://transit-finder.com

16.12: Komeedi 46P/Wirtanen lähim asend Maale. Kuigi sel õhtul enam vaatlust ei toimu, on Wirtanen sama hästi näha eelnevate päevade vaatlustel ja ka järgneval nädalal. Komeedi maksimaalset heledust on raske kindlalt ennustada, kuid on võimalik, et valgusreostuseta taeva korral saab see isegi palja silmaga nähtavaks.

Komeedi 46P/Wirtanen teekond detsembri jooksul. Lähim asend Maale on märgistatud punase markeriga. Pilt: Stellarium

Komeedi 46P/Wirtanen teekond detsembri jooksul. Lähim asend Maale on märgistatud punase markeriga. Pilt: Stellarium

Peale eelnevalt nimetatu saab igal vaatlusõhtul näha punast planeeti Marssi, 12.–15. detsembril kasvavat Kuud ning vastavalt võimalustele ja taevaoludele heledat Plejaadide täheparve (M45) ja Andromeeda galaktikat (M31).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlustel osalemine on tasuta. Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. oktoober 2016 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

Vladimir Riivese elu ja töö

Loengus räägitakse Vladimir Riivesest kui teadlasest ja isikust. Ettekanne annab ülevaate sellest, kust see eesti astronoomia tippu jõudnud teadlane pärit on ja mida ta oma lühikeseks jäänud eluajal teha jõudis. Juttu tuleb tema uuringutest komeetide ja Päikesesüsteemi väikekehade füüsika alal ja veidi ka sellest, kuidas Tõnu Viik teda oma ülikooliajast mäletab.

“Langevad” tähed ja “sabaga” tähed

Jaak Jaaniste | 10.12.2015

Saabumas on huvitav nädal – kui taevaisa ilma annab, tasub taevasse vaadata. Näha võib nii meteoore kui ka komeeti. [...]

Südatalvine sabatäht

Jaak Jaaniste | 02.01.2015

Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)

4. märts 2014 kell 18:15–19:30

Mare Kõiva:

“Komeedipaanika”

„Komeedid avastatakse tänapäeval kutseliste astronoomide poolt tükk aega enne seda,
kui nad muutuvad nähtavaks palja silmaga või amatöörile kättesaadava
teleskoobi abil. Siiski satuvad nad meediauudiste vahendusel avalikkuse tähelepanu
alla juba enne taevas nähtavale ilmumist ning peaaegu iga komeedi puhul levib kohe
ka maailmalõpu- ja katastroofiennete laine. Loengus räägimegi erinevate komeetidega
seotud paanikalainetest ning neid ümbritsevatest riskijuttudest.”

Komeet ISON pärast periheeli

Komeet ISON ja selle saatus

Kadri Tinn | 01.12.2013

Avastamine

Komeet C/2012 S1 ISON, või tuntud ka lihtsalt kui komeet ISON, avastati 2012. aastal 21. septembril Rahvusvahelise Teadusliku Optilise Võrgu (International Scientific Optical Network ehk ISON) teleskoobiga kahe teadlase, Vitali Nevski ja Artjom Novitšonoki poolt. Algselt anti sellest avastusest teada, kui uuest asteroidileiust. [...]

Komeet lendamas Päikesesse.

Komeedi häving kaadris

Robert Matjus | 24.01.2012

6. juulil 2011 purunes Päikese väliskihtidesse sattunud komeet C/2011 N3 tosinaks tükiks, absorbeerudes seejärel 20 minuti jooksul Päikesesse. NASA ning Euroopa Kosmoseagentuuri ühisprojekt komsoseteleskoop SOHO (Solar and Heliospheric Observatory) on suutnud analoogseid juhtumeid kadreerida rohkem kui 2100 korral. [...]

Komeedi Tempel 1 neli vaadet

Sõbrapäevakohtumine komeediga

Taavi Tuvikene | 26.02.2011

14. veebruaril 2011 möödus automaatjaam Stardust-NExT komeedist Tempel 1 umbes 180 kilomeetri kauguselt. Tegemist oli Tempel 1 teistkordse külastamisega, sest 2005. aastal uuriti komeeti automaatjaama Deep Impact abil. [...]

Komeedi Hartley 2 tuum

EPOXI uuris komeedi Hartley 2 tuuma

Taavi Tuvikene | 05.11.2010

NASA automaatjaam EPOXI möödus 4. novembril komeedi Hartley 2 tuumast 700 kilomeetri kauguselt. Tegemist on viienda komeediga, mille tuuma on automaatjaamadega õnnestunud uurida. [...]

Hubble'i kosmoseteleskoobi pilt komeedist Hartley 2

Hubble vaatles komeeti Hartley 2

Taavi Tuvikene | 05.10.2010

Hubble’i kosmoseteleskoobiga vaadeldi 25. septembril komeeti 103P/Hartley 2, et teha ettevalmistusi NASA automaatjaama Deep Impact eXtended Investigation (DIXI) 4. novembri möödalennuks komeedist. Hubble’i vaatluste analüüs näitab, et komeedi tuuma läbimõõt on 1.5 kilomeetrit, mis langeb kokku varasemate hinnangutega. [...]

  • Lehekülg 1 / 2
  • 1
  • 2
  • >