Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "komeedid"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. oktoober 2016 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

Vladimir Riivese elu ja töö

Loengus räägitakse Vladimir Riivesest kui teadlasest ja isikust. Ettekanne annab ülevaate sellest, kust see eesti astronoomia tippu jõudnud teadlane pärit on ja mida ta oma lühikeseks jäänud eluajal teha jõudis. Juttu tuleb tema uuringutest komeetide ja Päikesesüsteemi väikekehade füüsika alal ja veidi ka sellest, kuidas Tõnu Viik teda oma ülikooliajast mäletab.

“Langevad” tähed ja “sabaga” tähed

Jaak Jaaniste | 10.12.2015

Saabumas on huvitav nädal – kui taevaisa ilma annab, tasub taevasse vaadata. Näha võib nii meteoore kui ka komeeti. [...]

Südatalvine sabatäht

Jaak Jaaniste | 02.01.2015

Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)

4. märts 2014 kell 18:15–19:30

Mare Kõiva:

“Komeedipaanika”

„Komeedid avastatakse tänapäeval kutseliste astronoomide poolt tükk aega enne seda,
kui nad muutuvad nähtavaks palja silmaga või amatöörile kättesaadava
teleskoobi abil. Siiski satuvad nad meediauudiste vahendusel avalikkuse tähelepanu
alla juba enne taevas nähtavale ilmumist ning peaaegu iga komeedi puhul levib kohe
ka maailmalõpu- ja katastroofiennete laine. Loengus räägimegi erinevate komeetidega
seotud paanikalainetest ning neid ümbritsevatest riskijuttudest.”

Komeet ISON pärast periheeli

Komeet ISON ja selle saatus

Kadri Tinn | 01.12.2013

Avastamine

Komeet C/2012 S1 ISON, või tuntud ka lihtsalt kui komeet ISON, avastati 2012. aastal 21. septembril Rahvusvahelise Teadusliku Optilise Võrgu (International Scientific Optical Network ehk ISON) teleskoobiga kahe teadlase, Vitali Nevski ja Artjom Novitšonoki poolt. Algselt anti sellest avastusest teada, kui uuest asteroidileiust. [...]

Komeet lendamas Päikesesse.

Komeedi häving kaadris

Robert Matjus | 24.01.2012

6. juulil 2011 purunes Päikese väliskihtidesse sattunud komeet C/2011 N3 tosinaks tükiks, absorbeerudes seejärel 20 minuti jooksul Päikesesse. NASA ning Euroopa Kosmoseagentuuri ühisprojekt komsoseteleskoop SOHO (Solar and Heliospheric Observatory) on suutnud analoogseid juhtumeid kadreerida rohkem kui 2100 korral. [...]

Komeedi Tempel 1 neli vaadet

Sõbrapäevakohtumine komeediga

Taavi Tuvikene | 26.02.2011

14. veebruaril 2011 möödus automaatjaam Stardust-NExT komeedist Tempel 1 umbes 180 kilomeetri kauguselt. Tegemist oli Tempel 1 teistkordse külastamisega, sest 2005. aastal uuriti komeeti automaatjaama Deep Impact abil. [...]

Komeedi Hartley 2 tuum

EPOXI uuris komeedi Hartley 2 tuuma

Taavi Tuvikene | 05.11.2010

NASA automaatjaam EPOXI möödus 4. novembril komeedi Hartley 2 tuumast 700 kilomeetri kauguselt. Tegemist on viienda komeediga, mille tuuma on automaatjaamadega õnnestunud uurida. [...]

Hubble'i kosmoseteleskoobi pilt komeedist Hartley 2

Hubble vaatles komeeti Hartley 2

Taavi Tuvikene | 05.10.2010

Hubble’i kosmoseteleskoobiga vaadeldi 25. septembril komeeti 103P/Hartley 2, et teha ettevalmistusi NASA automaatjaama Deep Impact eXtended Investigation (DIXI) 4. novembri möödalennuks komeedist. Hubble’i vaatluste analüüs näitab, et komeedi tuuma läbimõõt on 1.5 kilomeetrit, mis langeb kokku varasemate hinnangutega. [...]

Mürkroheline sabatäht Lulin (C/2007 N3) läheneb

Erik Tago | 05.02.2009

Maale läheneb mürkrohelist tooni (sisaldab tsüaani CN) sabatäht Lulin (C/2007 N3). Komeet on oma nime saanud Taivani observatooriumi järgi, kus ta avastati. Ta heledus maksimumis 24. veebruaril 2009 on ennustuse järgi vaid 4-5 tähesuurust, jäädes 0.41 astronoomilise ühiku kaugusel silmaga nägemise piirist heledamaks. Kahjuks on ta sel hetkel Eestis üsna madalal silmapiiri kohal – ligi 3 kraadi , kuigi kõrgus tõuseb kiiresti ja ta möödub Saturni ligidalt Lõvi tähtkujus. Lummava värvusega komeet on kergesti sel ajal näha binoklis.

  • Lehekülg 1 / 2
  • 1
  • 2
  • >