Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "AHHAA"

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (18.–20. veebruar 2021)

18. veebruar 2021 kell 18:00–21:00
19. veebruar 2021 kell 18:00–21:00
20. veebruar 2021 kell 18:00–21:00

AHHAA veebruarikuu vaatlusõhtutel vaatleme õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud, terve õhtu ereda tähena säravat punast planeeti Marssi ning kui taevaolud peaksid meid soosima, siis ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, udukogusid või mitmiktähti. Veebruaris on soodne aeg Kuu vaatlemiseks, kuna talvises taevas on see sama kõrgel nagu suvine päike. Heade taevaolude korral võime vaadelda ja pildistada näiteks Plejaadide täheparve (M45) või Orioni udukogu (M42).

Talvise taeva kohta saab pikemalt lugeda Tõrva astronoomiaklubi artiklist.

Näide üksikust peegelkaamera kaadrist Orioni udule AHHAA katuselt (15 s säri).

Näide üksikust peegelkaamera kaadrist Orioni udule AHHAA katuselt (15 s säri).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel on jahe ja võib-olla tuuline, riietuge vastavalt.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

1. detsember 2020 kell 18:15–19:15

“Jupiteri ja Saturni suur ühendus.”

Üllar Kivila,astronoom, AHHAA-keskuse peaplanetarist.

Juttu tuleb talvisel pööripäeval toimuvast suurest ühendusest Jupiteri ja Saturni vahel, kus planeedid satuvad taevasfääril teineteisele nii lähedale, et neid saab korraga teleskoobis näha. Viimati olid need kaks planeeti nii lähedases ühenduses Galileo Galilei eluajal.

Räägitakse võimalustest seda harukordset sündmust vaadelda, ühendustest üldiselt ning pisut ka asjaosalistest endist, meie Päikesesüsteemi kahest suurimast planeedist.

Jupiteri ja Saturni ühenduse vaatlus AHHAA keskuses (21. detsember 2020)

21. detsember 2020 kell 16:00–19:00

21. detsembri õhtul saavad Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn taevavõlvil kokku. Seda küll ainult Maa pealt vaadates, sest tegelikult lahutab neid planeete sel hetkel ikkagi ligi viiekordne Maa ja Päikese vahekaugus. Sellist taevanähtust nimetatakse suureks ühenduseks ning tänavune on lähim alates 1623. aastast. Ühenduse lähimal hetkel paistavad planeedid teineteisest vaid 6 kaareminuti kaugusel, mis on umbes 1/5 täiskuu läbimõõdust ning piisavalt lähedal, et paista korraga enamike teleskoopide vaateväljas kuni umbes 150 kordse suurenduseni.

Seda haruldast taevanähtust saab vaadelda AHHAA keskuse teleskoopidega. Paraku on vaatlusaken üpris lühike – alates kella 16 on taevas piisavalt hämar, et saab vaatlemisega alustada ning umbes kell 17:15 loojuvad mõlemad planeedid. Hiljem saabujad saavad vaadelda teisi samal õhtul paistvaid taevakehasid, kasvavat poolkuud ning punast planeeti Marssi.

AHHAA katusel avanev vaade, suurendusel teleskoobivaade Jupiteri ja Saturni suurele ühendusele.

AHHAA katusel avanev vaade, suurendusel teleskoobivaade Jupiteri ja Saturni suurele ühendusele, kus on korraga näha mõlemad planeedid ja nende heledamad kaaslased. Pilt: Stellarium/Space Engine

Vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs keskuse fuajee kaudu, lisainfot saab küsida kassast.

NB! Vaatlus toimub vaid selge ilma korral.
Katusel on jahe ja võib-olla tuuline, riietuge vastavalt.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (18.–19. detsember 2020)

18. detsember 2020 kell 16:00–19:00
19. detsember 2020 kell 16:00–19:00

AHHAA detsembrikuu vaatlusõhtutel vaatleme õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud, Päikesesüsteemi gaasihiide Jupiteri ja Saturni, terve öö ereda tähena säravat punast planeeti Marssi ning kui taevaolud peaksid meid soosima, siis ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, udukogusid või hoopis raskestileitavaid planeete Uraani ja Neptuuni.

Marss on praegu Maalt vaatlemiseks soodsas asendis, järgmine sama soodne võimalus seda planeeti näha on umbes 2 aasta pärast. Marsi kohta saab pikemalt lugeda Tõrva astronoomiaklubi artiklist.

Jupiter ja Saturn paistavad Maalt vaadates taevas üksteisele väga lähestikku, kuigi tegelikult lahutab neid teineteisest pea viiekordne Maa ja Päikese vahekaugus. Kõige lähem kohtumine on 21. detsembril, mil AHHAA korraldab samuti vaatlusõhtu, kuid ka 18. ja 19. detsembri vaatlustel on võimalik neid ühekorraga teleskoobis näha.

AHHAA katuselt avanev vaade detsembrikuu vaatlustel. Pilt: Stellarium & Space Engine

AHHAA katuselt avanev vaade detsembrikuu vaatlustel. Pilt: Stellarium & Space Engine

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs keskuse fuajee kaudu, lisainfot saab küsida kassast.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel on jahe ja võib-olla tuuline, riietuge vastavalt.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

20. oktoober 2020 kell 18:15–19:30

Marss – sügistaeva punane staar

Üllar Kivila
Astronoom, AHHAA-keskuse teadustoimetaja- peaplanetarist.

Räägitakse Marsi olemusest, planeedi vaatlemise ajaloost, tähtsusest astronoomia ja kosmoloogia arengule.
Kuuleme Eestist Marsi vaatlemise iseärasustest – nimelt, miks pole üle maailma reklaamitud parimad vastasseisud meie jaoks sugugi mitte need kõige paremad.

Lähikümnete üks parimaid vaatlusvõimalusi eestlaste jaoks on kohe-kohe ukse ees, 2020. aasta oktoobri alguses.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!
Seoses koroonaviirusega palume sel hooajal loengute külastamine ette registreerida!

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (28.–30. august 2020)

28. august 2020 kell 21:00 – 29. august 2020 kell 00:00
29. august 2020 kell 21:00 – 30. august 2020 kell 00:00
30. august 2020 kell 23:00 – 31. august 2020 kell 00:00

Augustikuu ööd toovad meie maile esimesed pimedad ööd alates kevadest ning AHHAA keskus jätkab oma tavapäraste vaatlusõhtutega. 28.–30. augustil kell 21:00-00:00 saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud koos Päikesesüsteemi suurimate planeetide, Jupiteri ja Saturniga. Umbes kella 22 ajal tõuseb erepunane Marss. Kui taevaolud on head, võib üritada jahtida ka Päikesesüsteemi kaugeid gaasihiiglasi Uraani ja Neptuuni. Eriti kanged vaatlejad võivad oodata umbes kella 2-ni hommikul, mil tõuseb ereda koidutähena nähtavale Veenus(, mis paraku jääb AHHAA teleskoopide eest kuni kella 4-ni Tigutorni poolt varjatuks). Lühidalt – praegusel ajal on võimalik ühe öö jooksul ära näha kõik Päikesesüsteemi suured planeedid peale Merkuuri, mis on praegu Päikese taga.

Augustikuu planeeditaevas AHHAA keskuse katuselt nähtuna. Pilt: Stellarium

Augustikuu planeeditaevas AHHAA keskuse katuselt nähtuna. Pilt: Stellarium

Peale planeetide võib tänu uuesti saabunud pimedatele öödele näha ka mõningaid eredamaid süvataevaobjekte, kui linna valgusreostus seda lubab. Mõned võimalikud variandid: Herkulese kerasparv (M 13), Lüüra rõngasudu (M 57), Andromeeda galaktika (M 31) või Perseuse kaksikparv (χ ja h Per).

Loe pikemalt ka augustikuu taevaülevaatest!

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on küljeukse (Newtoni kohviku trepikoja) kaudu!

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Kuu ja Veenuse kattumise vaatlus AHHAA keskuses (19. juuni 2020)

19. juuni 2020 kell 10:45–13:00

19. juunil keskpäeval saab näha võrdlemisi haruldast sündmust – Kuu varjutab planeet Veenuse. Varjutus algab kell 11:21 ning umbes kahe ja poole minutiga kaob Veenus Kuu serva taha. Umbes tund aega hiljem, kell 12:19, ilmub Veenus uuesti Kuu vastaskülje tagant nähtavale.

AHHAA keskuses toimub selle sündmuse vaatlemine alates 10:45 kuni 13:00. Kõige paremad vaated avanevad just varjutuse alguse ja lõpu paiku, varjutuse ajal vahemikus 11:24–12:19 pole Veenus nähtav ning näha saab vaid Kuud (mis on samuti oma väga õhukese sirbiga päevasel ajal üsna haruldane vaatepilt).

Simuleeritud vaade Veenusele ja Kuule pisut enne varjutuse algust. (Pilt: Stellarium)

Simuleeritud vaade Veenusele ja Kuule pisut enne varjutuse algust. (Pilt: Stellarium)

Osalemine tasuta.

Ligipääs AHHAA katusele on fuajee trepikoja 3. korruselt.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (26.–27. juuni 2020)

26. juuni 2020 kell 22:00 – 27. juuni 2020 kell 01:00
27. juuni 2020 kell 22:00 – 28. juuni 2020 kell 01:00

AHHAA keskuse katusel olevad teleskoobid töötavad ka valgetel öödel. 26. ja 27. juunil kell 22:00-01:00 saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat poolkuud. Hiljem, umbes kella 23:45 paiku tõusevad nähtavale Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn. Kui ilm ja taevas on soosivad, võime jätkata vaatlemisega planeeritust kauem. Kella 1:45 paiku tõuseb nähtavale punane planeet Marss.

Kuna see vaatlusõhtu toimub aasta kõige valgemal ajal, siis udukogusid ja galaktikaid sel korral näha ei ole, kuid hea õnne korral võib vaadelda mõnd kena mitmiktähte või heledamat täheparve.

Vaatlusõhtu lõpupoole AHHAA katuselt avanev vaade.

Vaatlusõhtu lõpupoole AHHAA katuselt avanev vaade. (Pilt: Stellarium)

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Summeeritud 750 kaadrit, RGB kanalid joondatud. Nähtaval ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on küljeukse (Newtoni kohviku trepikoja) kaudu!

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (29.–30. mai 2020)

29. mai 2020 kell 21:00 – 30. mai 2020 kell 00:00
30. mai 2020 kell 21:00 – 31. mai 2020 kell 00:00

AHHAA keskuse katusel olevad teleskoobid ootavad taas külastajaid! 29. ja 30. mail kell 21:00-00:00 saab vaadelda õhtutaevas säravat kasvavat poolkuud. Kui taevas pimeneb, tulevad nähtavale ka mõned kaugemad objektid, näiteks Herkulese kerasparv (M13) või ilus kahevärviline kaksiktäht Albireo (β Cygni).

Kasvav poolkuu koos tuhkvalgusega. Pildistatud AHHAA keskuse katusel 12.04.2018.

Kasvav poolkuu koos tuhkvalgusega. Pildistatud AHHAA keskuse katusel 12.04.2018. Sarnane pilt avaneb ka maikuus.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Loe lisaks ka maikuu taevaülevaatest!

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (27. jaanuar–2. veebruar 2020)

27. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
28. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
29. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
30. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
31. jaanuar 2020 kell 17:00–20:00
1. veebruar 2020 kell 17:00–20:00
2. veebruar 2020 kell 17:00–19:00

2020. aasta esimesed vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 27. jaanuaril–2. veebruaril algusega kell 17:00. Õhtutaevas särab kasvav Kuu ning heleda ehatähena Veenus. Nendele lisaks saab vaadelda süvataevaobjekte, näiteks Orioni udu (M42) või Plejaadide täheparve (Taevasõel, M45).

Nähtaval on ka meie Päikesesüsteemi kaks kõige kaugemat ja muidu silmale märkamatut planeeti – Uraan ja Neptuun. Neptuun asub Veenuse lähedal ning 28. jaanuari õhtul liitub ka Kuu nendega (vt pilt). 31. jaanuari ja 1. veebruari õhtutel asub Kuu aga Uraani lähedal. Piisavalt selge taeva korral üritame need kauged planeedid teleskoobiga üles leida, sest palja silmaga need nähtavad ei ole.

Kuu, Veenuse ja Neptuuni kohtumine 28. jaanuari õhtul. Neptuun on palja silmaga nägemiseks liiga nõrk ning vajab teleskoopi. Pilt: Stellarium

Kuu, Veenuse ja Neptuuni kohtumine 28. jaanuari õhtul. Need paistavad pärast loojangut edelataevas Kalade ja Veevalaja tähtkujude vahel. Neptuun on palja silmaga nägemiseks liiga nõrk ning vajab teleskoopi. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Loe lisaks ka jaanuarikuu taevaülevaatest!

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on soovituslik.