Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "AHHAA"

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (11.–15. jaanuar 2019)

11. jaanuar 2019 kell 17:00–20:00
12. jaanuar 2019 kell 17:00–20:00
13. jaanuar 2019 kell 17:00–19:00
14. jaanuar 2019 kell 17:00–19:00
15. jaanuar 2019 kell 17:00–19:00

Uue aasta esimesed vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 11.–15. jaanuaril. Õhtutaevas säravad kasvav Kuu ja Marss. Heade taevaolude korral võib üritada leida mõningaid kuulsamaid süvataevaobjekte, näiteks Orioni udukogu (M42) või Plejaadide täheparve (M45).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad:
R–L (11.–12.01) kell 17:00–20:00,
P–T (13.–15.01) kell 17:00–19:00.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on Newtoni kohviku ukse kaudu (spordihoone poolsel küljel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Kuuvarjutuse vaatlus AHHAA keskuses (21.01.2019)

21. jaanuar 2019 kell 05:30–08:00

21. jaanuari varahommikul saab Eestis jälgida täielikku kuuvarjutust. Järgmine täielik kuuvarjutus on vaadeldav alles 2025. aastal. Osaline varjutus algab kell 05:33 ja lõpeb kell 08:50, täpselt Kuu loojumise ajal. Täisvarjutus algab kell 06:41 ja lõpeb kell 07:43.

Varjutuse vaatlemine toimub AHHAA keskuse katusel kell 05:30-08:00. Umbes kell 07:45 kaob Kuu AHHAA planetaariumi kera taha peitu, kuid peale Kuu on sel hommikul näha ka idataevas lähestikku tõusvad Veenus ja Jupiter.

Kuuvarjutus 21.01.18 hommikul AHHAA katusel. Panoraampildil on näha ka hommikused planeedid. Varjutatud Kuu on tegelikust suuremaks tehtud. Pilt: Stellarium

Kuuvarjutus 21.01.19 hommikul AHHAA katusel. Panoraampildil on näha ka hommikused planeedid. Varjutatud Kuu on tegelikust suuremaks tehtud. Pilt: Stellarium

Vaatlustel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlustel osalemine on tasuta. Sissepääs AHHAAsse on Newtoni kohviku ukse kaudu (spordihoone poolsel küljel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (detsember 2018)

7. detsember 2018 kell 17:00–20:00
12. detsember 2018 kell 16:00–19:00
13. detsember 2018 kell 16:00–19:00
14. detsember 2018 kell 16:00–20:00
15. detsember 2018 kell 16:00–20:00

Detsembrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel:
7. detsembril kell 17:00–20:00 ning
12.–13. detsembril kell 16:00–19:00,
14.–15. detsembril kell 16:00–20:00.

Detsember on öötaeva vaatlemiseks parim kuu, kuna pimedat aega on kõige pikemalt. Sel kuul saame taevas vaadelda palju põnevat:

07.12: Marss ja Neptuun on teineteisest minimaalselt vaid 2′ kaugusel ning paistavad kergesti korraga teleskoobis. Parim võimalus muidu raskesti leitavat päikesesüsteemi kaugeimat planeeti tabada. Juba vaatlusõhtu kolme tunni jooksul võib näha planeetide omavahelist liikumist.

Marsi ja Neptuuni vähim kaugus 2018. aasta detsembris. Pilt: Stellarium

Marsi ja Neptuuni vähim kaugus 2018. aasta detsembris. Pilt: Stellarium

12.12: ISSi üleminek Kuust. Kell 16:51 lendab rahvusvaheline kosmosejaam Tartust vaadates otse üle Kuu – suurepärane võimalus muidu kiire ja raskesti tabatava kosmosejaama pildile või videole jäädvustamiseks.

ISSi ülelend Kuust 12.12.18 Tartus

ISSi ülelend Kuust 12.12.18 Tartus. Pilt: https://transit-finder.com

16.12: Komeedi 46P/Wirtanen lähim asend Maale. Kuigi sel õhtul enam vaatlust ei toimu, on Wirtanen sama hästi näha eelnevate päevade vaatlustel ja ka järgneval nädalal. Komeedi maksimaalset heledust on raske kindlalt ennustada, kuid on võimalik, et valgusreostuseta taeva korral saab see isegi palja silmaga nähtavaks.

Komeedi 46P/Wirtanen teekond detsembri jooksul. Lähim asend Maale on märgistatud punase markeriga. Pilt: Stellarium

Komeedi 46P/Wirtanen teekond detsembri jooksul. Lähim asend Maale on märgistatud punase markeriga. Pilt: Stellarium

Peale eelnevalt nimetatu saab igal vaatlusõhtul näha punast planeeti Marssi, 12.–15. detsembril kasvavat Kuud ning vastavalt võimalustele ja taevaoludele heledat Plejaadide täheparve (M45) ja Andromeeda galaktikat (M31).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlustel osalemine on tasuta. Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Astronoomialoengu “The Cosmos in a Heartbeat” otseülekanne AHHAA keskuses

10. november 2018 kell 20:00–21:00

10. novembri õhtul kell 20:00 saab AHHAA keskuse planetaariumis vaadata otseülekannet Chicago Adleri planetaariumis toimuvast Kavli planetaariumiloengute seeria ettekandest “Kosmosesse ühe hingetõmbega” (“The Cosmos in a Heartbeat”). Ettekandjaks on Dr. Shane Larson Northwesterni Ülikoolist. Lengu lühikokkuvõte tema oma sõnadega:

Inimkonna vanus on küll vaid murdosa Universumi ajaloost, aga ometi oleme suutnud kõigest mõne inimpõlvega oma teadmisi tohutult avardada. Selles loengus saame ülevaate viimaste aastakümnete dramaatilistest arengutest ning heidame pilgu ka võimalikele avastustele tulevikus.

NB! Loeng toimub inglise keeles! Pärast loengu lõppu on võimalik eesti ja inglise keeles küsimusi esitada.

Pileteid saab broneerida AHHAA keskuse e-pileti keskkonnast:  https://booking.ahhaa.ee/ (hind 2,50 €) või osta keskusest kohapealt (4 € koos keskusepiletiga, 6 € ilma keskusepiletita). Kohtade arv on piiratud!

Kavli F18

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (15.–17. november 2018)

15. november 2018 kell 17:00–19:00
16. november 2018 kell 17:00–20:00
17. november 2018 kell 17:00–20:00

Novembrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 15.–17. novembril. Õhtutaevas säravad kõrvuti kasvav Kuu ja Marss. Heade taevaolude korral võib üritada leida kauget jäähiidu Uraani.

Kuu ja Marss 16. novembri õhtul AHHAA keskuse katusel. Pilt: Stellarium

Kuu ja Marss 16. novembri õhtul AHHAA keskuse katusel. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad:
N (15.11) kell 17:00–19:00,
R–L (16.–17.11) kell 17:00–20:00.

Osalemine tasuta. Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (19.–20. oktoober 2018)

19. oktoober 2018 kell 19:00–22:00
20. oktoober 2018 kell 19:00–22:00

Kuu, pildistatud AHHAA katusel 15. aprillil 2016.

Oktoobrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 19.–20. oktoobril. Õhtutaevast kaunistab kasvav Kuu ning planeetide hulgast saab näha Saturni ja Marssi. Heade taevaolude korral võib hiljem vaadelda ja pildistada heledamaid süvataevaobjekte, näiteks Lüüra rõngasudu (M57) ja vaadelda ilusat kahevärvilist tähepaari Albireod (β Cygni).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad kell 19:00–22:00. Osalemine tasuta. Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Päikesevarjutuse vaatlus AHHAA keskuses (11. august 2018)

11. august 2018 kell 12:00–12:40

11. augusti keskpäeval saab Eestis jälgida väikest osalist päikesevarjutust. Kella 12:00 ja 12:39 vahel liigub Kuu üle päikeseketta serva, varjutades tipphetkel kell 12:20 pisut alla 1% Päikesest. Palja silmaga pole see vaadeldav, kuid AHHAA teleskoobi ja spetsiaalse päikesefiltri vahendusel saab näha Päikeselt “küljest hammustatud” tükki.

Varjutuse vaatlemine toimub AHHAA keskuse katusel kell 12:00-12:40. Osalemine tasuta (majapiletit pole vaja osta). Pääs katusele on Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt. Juhiseid saab küsida keskuse kassast. Vaatlemine läbi teleskoobi toimub elavas järjekorras.

11. augusti päikesevarjutuse maksimum Tartust (pilt: Stellarium) ning varju teekond üle Maa (timeanddate.com)

11. augusti osalise päikesevarjutuse maksimum Tartus (pilt: Stellarium) ning varju teekond üle Maa (timeanddate.com)

Seekordse varjutuse puhul asub Eesti varju lõunaservas, suurim varjutus on vaadeldav Põhja-Jäämerel ja Venemaa kirdeosas, kus Päikesest on varjatud kuni 68%. Täisvari liigub sel korral Maast põhjapooluse kohalt üle ning planeedi pinnale ei lange.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (17.–19. august 2018)

17. august 2018 kell 21:00 – 18. august 2018 kell 00:00
18. august 2018 kell 21:00 – 19. august 2018 kell 00:00
19. august 2018 kell 21:00 – 20. august 2018 kell 00:00

Kuu, pildistatud AHHAA katusel 150 mm teleskoobiga 15. aprillil 2016.

Augustikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 17.–19. augustil. Õhtutaevast kaunistavad kasvav poolkuu ning planeetide hulgast saab näha Saturni ja Marssi. Heade taevaolude korral võib õhtu hakul silmata ka Jupiteri ning hiljem vaadelda ja pildistada heledamaid süvataevaobjekte, näiteks Herkulese kerasparve (M13) ja Lüüra rõngasudu (M57).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad kell 21:00–00:00. Osalemine tasuta. Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

AHHAA vaatlusõhtud: Kuuvarjutus, Marsi vastasseis ja planeetide paraad (27.–31. juuli 2018)

27. juuli 2018 kell 22:00 – 28. juuli 2018 kell 01:00
28. juuli 2018 kell 22:00 – 29. juuli 2018 kell 01:00
29. juuli 2018 kell 22:00 – 30. juuli 2018 kell 01:00
30. juuli 2018 kell 22:00 – 31. juuli 2018 kell 01:00
31. juuli 2018 kell 22:00 – 1. august 2018 kell 01:00

Juulikuu lõpp pakub muljetavaldavat taevast vaatemängu. Korraga toimub 21. sajandi pikim täielik kuuvarjutus ning samal ajal on ka punane planeet Marss meile tavalisest lähemal. Viimane nii lähedane vastasseis oli 2003. aastal, järgmine võrreldav tuleb alles 2035. aastal. Et sellest veel väheks ei jääks, toimub terve öö jooksul üle taeva tõeline planeetide paraad. Alates päikeseloojangust on järgemööda taevas näha Veenus, Jupiter, Saturn ning viimasena Marss.

2018kuuvarjutus

Varjutatud Kuu ja selle all särav Marss 27. juuli öösel. Kuuvarjutuse täisfaas on just lõppemas. Pilt: Stellarium

2018planeedid

Planeetide paraad juulikuu taevas. Palja silmaga nähtavatest planeetidest on vaid Merkuur puudu, kuna asub Päikesele liiga lähedal. Pilt: Stellarium

 

Selle taevase vaatemängu puhul korraldab AHHAA keskus 27.–31. juuli õhtutel kell 22:0001:00 avalikud vaatlusõhtud, kus igaüks võib selle suvise taevase vaatemängu oma silmaga ära vaadata ja võimalusel ka teleskoobi abil pildistada. Vaatluste täpne kava on järgmine:

27.07: kuuvarjutus ja Marsi vastasseis.
Täielik kuuvarjutus algab kell 21:24, mil Kuu pole veel Eestis tõusnud. Kuu tõuseb horisondi kohale kell 21:33, varjutuse täisfaas algab kell 22:30 ning kestab tund ja 43 minutit, olles seega käesoleva sajandi pikim varjutus. Varjutuse keskpunkt on kell 23:21 ning Maa täisvari lahkub Kuult kell 01:19.
Üle kolme tunni kestva varjutuse ajal jääb tublisti aega ka muude taevakehade vaatlemiseks. Samal päeval on ka Marss Maaga vastasseisus, st täpselt vastassuunas Päikesele, paistes seega varjutatud Kuule väga lähedal. Segava kuuvalguse puudumisel on hästi vaadeldavad ka teised planeedid.

28.07–30.07: planeetide paraad ja Kuu.
Vaatleme terve öö jooksul järgemööda üle taeva sõudvaid planeete: Marss on endiselt hästi vaadeldav, Jupiteril näeme pilvevööndeid ja planeedi nelja suurt kaaslast, Saturni juures vaatleme planeedi rõngaid ning Veenus näitab end vahetult pärast loojangut pisikese poolkuu koopiana, kuna päikesevalgus langeb planeedi peale küljelt. Maa varjust vabanenud Kuu on neil öödel endiselt suures faasis ning hästi on vaadeldavad Kuu nn mered ja mandrid ning värsked kokkupõrkekraatrid, mille laialipaisatud materjalist moodustunud kiired üle terve Kuu pinna ulatuvad.

31.07: Marsi lähim asend Maale.
Loogiliselt võiks eeldada, et Marsi vastasseis ja planeedi lähim asend Maale võiks olla samal ajal, kuid Marsi elliptilise orbiidi tõttu see nii pole. 31. juuli ööl on Marss Maast 57,6 miljoni kilomeetri kaugusel (võrdluseks: 2003. aasta suure vastaseisu ajal oli kaugus 55,8 mln km). Peale Marsi pole ka teised planeedid taevast kadunud ning teleskoope jätkub neilegi.

Vaatlused toimuvad AHHAA keskuse katusel, sissepääs majja on peauksest ning katusele pääseb elava järjekorra alusel. Üritus on tasuta. Huvilistel on võimalik ka teleskoobi kaudu pildistada, Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamera otse teleskoobi külge kinnitada, ülejäänutel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. NB: vaatlused toimuvad vaid selge ilmaga. Et katusel võib olla jahe ja tuuline, soovitame soojemat riietust.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (18.–19. mai 2018)

18. mai 2018 kell 22:00
19. mai 2018 kell 22:00

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Summeeritud 750 kaadrit, RGB kanalid joondatud. Nähtaval ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Maikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuses 18.–19. mail. Õhtutaevast kaunistavad kasvav Kuu, heledalt särav ehatäht Veenus ning Päikesesüsteemi planeetide kuningas Jupiter. 18. mai vaatlusõhtul on näha Jupiteril toimuv päikesevarjutus, mille tekitab planeedi lähim kaaslane Io.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad kell 22:00–00:00. Osalemine tasuta.

Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest, kogunemine vähemalt 5 minutit enne vaatluse algust keskuse fuajees (sissepääs peaukse kaudu). Registreeruda saab AHHAA keskuse fuajees kassa juures maja lahtioleku ajal või vahetult enne vaatluse algust.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla külm ja tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.